Käi oma sõnade, mitte tegude järgi. Selline nurin levib üle Euroopa, kuna värsked andmed näitavad, et Prantsusmaa suurendab gaasimakseid Venemaale samal ajal, kui president Emmanuel Macron positsioneerib end valjuhäälselt ühe Ukraina kõige kindlama kaitsjana.

Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) analüüsitud andmete kohaselt kasvasid Venemaa vedelgaasi tarned Prantsusmaale tänavu esimese kolme kuuga võrreldes eelmise aastaga rohkem kui ühessegi teise Euroopa riiki, vahendab Politico.

Andmed näitavad, et Pariis on alates aasta algusest maksnud Kremlile gaasitarnete eest kokku üle 600 miljoni euro, mistõttu kutsutakse Prantsusmaad üles oma kasvavaid oste piirama. Prantsusmaa ostis eelmisel, 2023. aastal Venemaalt vedelgaasi ligi 9 miljardi euro eest.

„Ei saa olla nii, et Prantsusmaa ühelt poolt ütleb, et me peame Venemaaga karmid olema ja teisest küljest maksab neile suure raha ära,” ütles ühe EL-i riigi diplomaat, kes palus anonüümsust.

Pariisi kasvav gaasikaubandus Venemaaga toimub samal ajal, kui Macron on püüdnud võtta Kiievi toetuseks karmimat joont kaks aastat pärast seda, kui Moskva alustas oma naaberriigi vastu täiemahulist sissetungi.

Eelmisel kuul keeldus Prantsusmaa liider välistamast vägede saatmist Ukrainasse ja kutsus liitlasi üles mitte olema Kiievi kaitsmisel argpüksid, tähistades järsku pööret tema varasematest üleskutsetest mitte „alandada” Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Prantsusmaa väidab, et tema gaasi ostmine on vajalik, et tagada tarned majapidamistele kogu Euroopas ja et ta on sõlminud Venemaaga pikaajalise lepingu, millest on juriidiliselt keeruline loobuda. Kuid kriitikud ütlesid, et Pariis võiks teha rohkem, et bloki oste vähendada, väites, et tema tegevusetus on osaliselt tingitud Prantsusmaa riikliku energiaettevõtte TotalEnergies vastuseisust.

Igal juhul näitab gaasi import EL-i nurjunud jõupingutusi vähendada Venemaa fossiilkütustest saadavaid tulusid – mis moodustavad peaaegu poole Kremli eelarvest –, kuna Moskva leiab üha nutikamaid viise olemasolevatest meetmetest mööda hiilimiseks ja EL-i sanktsioonide vältimiseks.

„See pole lihtne teema,” tunnistas Prantsusmaa energiaministeeriumi ametnik. „Kui me jätkame tasumist gaasi eest, mida me ei impordi, siis pole sel mõtet,” viidates TotalEnergiesi sõlmitud pikaajalistele lepingutele, mis sunnivad teda ostma veeldatud maagaasi Venemaalt.

Mõne kuu jooksul pärast Venemaa täiemahulist rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal esitas EL plaani lõpetada 2027. aastaks bloki sõltuvus Moskva fossiilide impordist.

Siiani on see suuresti õnnestunud. Kuigi mõned EL-i liikmesriigid ostavad Venemaalt jätkuvalt tuumakütust ning torujuhtme naftat ja gaasi, on blokk vähendanud oma sõltuvust Moskva gaasist ligikaudu kahe kolmandiku võrra ning kehtestanud söe ja nafta meritsi importimise üldise keelu.

Kuid sarnased jõupingutused vedela maagaasi ehk LNG väljajätmiseks on nurjunud. Kuigi kütus moodustas eelmisel aastal vaid viis protsenti EL-i gaasitarbimisest, maksid EL-i riigid Moskvale selle ekspordi eest rohkem kui 8 miljardit eurot, selgub CREA neljapäeval avaldatud värskest ülevaatest.

Prantsusmaa pole kaugeltki ainus süüdlane. Vähemalt üheksa EL-i riiki jätkab Venemaa LNG ostmist, näitasid laevandusandmed. Kuid Pariis juhtis blokis nii 2024. aastal imporditud absoluutmahus – kokku 1,5 miljonit tonni – kui ka ostude kasvus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Lisaks Prantsusmaale on suurimad Venemaa vedelgaasi ostjad Belgia, Hispaania, Holland, Kreeka, Soome, Portugal, Itaalia, Rootsi, Saksamaa, Taani, Leedu ja Eesti.

Võrreldes eelmise, 2023. aastaga on tänavu Vene vedelgaasi tarned kasvanud lisaks Prantsusmaale veel Rootsis, Kreekas, Soomes ja Hispaanias.

Venemaa gaasi importijad märgivad, et meetmed peaks olema ühised, muidu pole sel mõtet. „Ainus tee edasi on… ühine lähenemine, kuidas importi vähendada või keelata,” ütles Hispaania energiaminister Teresa Ribera eelmisel kuul toimunud ELi energiaministrite kohtumisel ajakirjanikele. „Me vajame seda nii kiiresti kui võimalik.”

Leedu tegi samal kogunemisel isegi ettepaneku Venemaa LNG täielikuks keelustamiseks. Kuid Pariis on suures osas olnud vait.

Tegelikult on Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire kaitsnud Pariisi käimasolevaid oste. Ta ütles sel kuul seadusandjatele, et Prantsusmaa sõltuvus Moskva gaasist tuleks lõpetada „järk-järgult, et vältida liiga jõhkrat mõju turule” ja hinnatõusu.

See summutatud reaktsioon ei veena energeetikateadlasi, kes suhtuvad skeptiliselt väidetesse, et Vene gaasi vältimine rikuks turge.

Selle asemel väitis Pariisis asuva Jacques Delorsi Instituudi energiaanalüütik Phuc-Vinh Nguyen, et Prantsuse valitsusel pole lihtsalt „huvi selles osas sõna võtta”, kuna see on „vastuolus” Macroni uue sooviga Ukrainat aidata. „See on nende jaoks häbiväärne.”

Prantsuse majandusministeeriumi pressiesindaja ütles väljaandele Politico, et Venemaa gaasi tõus oli osaliselt tingitud streikidest, mis eelmisel aastal „tugevalt häirisid” normaalseid vooge.

Pariis „arutab regulaarselt” ka oma EL-i liitlastega jõupingutusi Venemaa fossiilkütuste impordi vähendamiseks, lisas pressiesindaja, väites, et gaas liigub läbi Prantsusmaa ja aitab varustada teisi riike nagu Itaalia.

Valitsus „uurib alternatiivsete tarnete võimalusi … ilma Euroopa energiajulgeolekut ohustamata”, lisas pressiesindaja, rõhutades, et Pariis toetab täielikku järkjärgulist lõpetamist 2027. aastaks.

Kuid piinlikkus ei ole ainus põhjus, miks Prantsusmaa hoiab tagasi oma Venemaa gaasiimpordi vähendamist.
Prantsuse energiagigandile TotalEnergies kuulub 20-protsendiline osalus Jamali veeldatud maagaasi projektis, mis opereerib Loode-Siberis veeldamistehast, mille enamusosalus kuulub Venemaa energiaettevõttele Novatek. Pikaajalise lepingu alusel on Prantsuse firma sunnitud ostma rajatisest igal aastal kuni 2032. aastani vähemalt 4 miljonit tonni LNG-d.

Firma tegevjuht Patrick Pouyanné on avalikult nimetanud EL-i Venemaa veeldatud maagaasi keelustamist „ebamõistlikuks” enne 2025. või 2026. aastat, kuni uued LNG projektid saavad valmis kogu maailmas, sealhulgas USA-s.

Nguyen ütles, et kui „energia jõuallikat” ja üht Prantsusmaa suurimat ettevõtet Totalit kuulatakse valitsuses väga-väga tähelepanelikult.

Sarnast vastumeelsust on näha ka mujal.

Hollandis, kus TotalEnergies on samuti seotud pikaajalise lepinguga Jamali LNG-ga, on valitsus saatnud ühe Hollandi ametniku sõnul mitu taotlust, milles paluti ettevõttel alates 2022. aastast vabatahtlikult oma importi vähendada.

Kuid „nad ei vastanud meile kunagi,” ütles ametnik.

TotalEnergiesi pressiesindaja keeldus kommenteerimast arutelusid Hollandi valitsusega, kuid ütles Politicole, et ettevõte järgib EL-i seadusi ja „ei tee mingit lobitööd sanktsioonide vastu”.

Pressiesindaja märkis ka, et ettevõte ei ole müünud ​​oma osalust Jamali LNG-s, et aidata kaitsta Euroopa energiavarustust, väites, et „ülemaailmsel veeldatud maagaasi turul on tarned endiselt kitsad”.

Prantsusmaa majandusministeerium ütles, et Venemaa veeldatud maagaasi küsimus ei ole TotalEnergiesi lepingus ega tegevuses, vaid võimaluses ja riskides kehtestada uued sanktsioonid kogu Euroopa Liidule.

Kuid eksperdid seda ei usu.

Analüütik Nguyen esitas mitmetasandilise argumendi. Üks, alternatiivne import on olemas, teine, Prantsuse tööstus kasutab nüüd järjekindlalt vähem gaasi alates 2022. aastast ja kolm, riiklikud ladustamistasemed on kõrgemad kui eelmisel aastal. Kokkuvõttes vähendab see tarnepuuduse riske.

Ka EL-i tasandil võiks blokk asendada oma Venemaa impordi tarnetega sellistest kohtadest nagu USA, ütles ICIS-i turuanalüüsi ettevõtte gaasituru vanemanalüütik Aura Sabadus, isegi kui „kohene” LNG keeld „võib hindu tõsta”.

Gaasi-teemaline arutelu on kerkinud esile ajal, kui EL-i täitevvõim Euroopa Komisjon alustab ettevalmistusi järjekordseks Venemaa-vastaseks sanktsioonipaketiks, mis on järjekorras 14.

Kuid veeldatud maagaasi ei ole tõenäoliselt selles paketis, hoolimata Balti riikide ja Poola korduvatest taotlustest. Ungari on ajalooliselt olnud gaasimeetmete vastu ning kõik 27 EL-i liikmesriiki peavad sanktsioonid heaks kiitma.

„Ma kahtlen, kas me saavutame selles küsimuses üksmeele,” möönis üks Euroopa Komisjoni kõrge ametnik. Siiski saavad EL-i riigid peagi seaduslikult keelata Venemaa ettevõtetel oma LNG terminalide võimsuse ostmise, lisas ametnik.

Kuid Venemaa ettevõtetega sõlmitud pikaajaliste lepingute lõpetamine on EL-i jaoks veel üks äge probleem.
Need lepingud sunnivad energiafirmasid sageli maksma kindla koguse gaasi eest isegi siis, kui nad ikkagi lõpetavad Venemaalt füüsiliste koguste ostmise, ütles Doug Wood, kes juhib gaasikomiteed lobby-asutuses Euroopa Energiakauplejate Föderatsioon.

Siiski leppis Wood kokku, et energiaettevõtted võivad Venemaa gaasiimporti selle miinimumpiirini vähendada.
Teise võimalusena võiksid EL-i valitsused kehtestada Venemaa veeldatud maagaasi impordile hinnalae, soovitas CREA raport. EL-i hinnalagi 17 eurot megavatt-tunni kohta võib eelmise aasta andmete põhjal vähendada Moskva LNG-tulu ligikaudu kolmandiku võrra, selgus analüüsist.

Põhimõtteliselt nõuab aga iga lahendus ühistegevust – vähemalt EL-i suurimatelt importivatelt riikidelt –, et Venemaa gaasivooge ei suunataks lihtsalt ümber, ütles Wood.

See eeldaks Prantsusmaa sekkumist ja abi. „Nii et me näeme nüüd aja jooksul: kas [Prantsusmaa üha tugevam toetus Ukrainale] on kindel retoorika või õõnes?” ütles EL-i diplomaat. „Mul on väga raske näha, et Prantsusmaa püsib endiselt vaiksena… nad peavad midagi välja mõtlema.”