Juhtiva ettevõtja Elon Muski viimased avaldused Ukraina sõja kohta tekitasid värinaid, kuna ta hoiatas, et kuigi Moskval pole „pole mingit võimalust” kogu Ukrainat vallutada, siis „mida kauem sõda kestab, seda rohkem territooriumi Venemaa võidab kuni Dnepri jõeni, millest on raske üle saada. Kui aga sõda kestab piisavalt kaua, kukub ka Odessa,” hoiatas ta.

Kuna Musk on varem ärgitanud Ukrainat nõustuma territoriaalsete järeleandmistega – ja ta on seisnud vastu 60 miljardi dollari suurusele USA sõjalise abipaketile, mis Kapitooliumi mäel tülide tõttu seisab –, pole Musk pehmelt öeldes Ukraina lemmikkommentaator. Ja tema märkused said etteaimatava tagasilöögi, vahendab Politico.

Kuid miljardärist ettevõtja prognoos ei erine tegelikult nii kohutavatest hoiatustest, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski ise viimastel päevadel andis. Zelenski sõnul peavad tema väed „taganema, taanduma, samm-sammult, väikeste sammudega”, kui peatselt ei kiideta heaks mitme miljardi dollari suurust abipaketti. Ta hoiatas ka, et mõned suuremad linnad võivad olla langemisohus.

Ilmselgelt on Zelenski hoiatused osa laiaulatuslikust diplomaatilisest jõupingutusest vabastada sõjaline abi, mida tema väed nii hädasti vajavad ja millest on kuude kaupa puudus olnud – kõike alates 155-millimeetristest suurtükimürskudest kuni Patrioti õhutõrjesüsteemide ja droonideni. Kuid kurb tõde on see, et isegi kui USA parlament Kongress kiidab paketi heaks, ei pruugi massilisest varumisest piisata, et vältida suuremat kaotust lahinguväljal.

Ja selline tagasilöök, eriti keset valimiskampaaniaid Ameerikas ja Euroopas, võib väga hästi taaselustada Lääne surve läbirääkimisteks, mis ilmselgelt Venemaad soosivad, jättes Kremlile vabaduse oma valitud ajal konflikti taaselustada.

Sisuliselt sõltub kõik nüüd sellest, kuhu Venemaa otsustab suunata oma jõu rünnakul, mis peaks algama sel suvel. Rünnakueelses löögis – mis ulatub Harkivist ja Sumõst põhjas kuni Odessani lõunas – on Venemaa rakettide ja droonide löögid viimastel nädalatel laialdaselt sagenenud, võttes sihikule taristu ja raskendades aimata, kuhu ta oma suurema löögi suunab.

Ja kõrgete Ukraina sõjaväelaste sõnul, kes teenisid kindral Valeri Zalužnõi – Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kuni veebruaris väljavahetamiseni – alluvuses, on sõjaline pilt sünge.

Ohvitseride sõnul on suur oht, et rinne variseb kokku kõikjal, kus Vene kindralid otsustavad oma pealetungile keskenduda. Veelgi enam, tänu palju suuremale arvule ja juhitavatele õhupommidele, mis on juba nädalaid Ukraina positsioone purustanud, suudab Venemaa tõenäoliselt „läbistada rindejoone ja selle mõnes osas murda”, ütlesid nad.

Ohvitserid rääkisid anonüümsuse tingimusel, et rääkida vabalt.

„Praegu ei saa Ukrainat enam miski aidata, sest puuduvad tõsised tehnoloogiad, mis suudaksid Ukrainale kompenseerida suure vägede massi, mida Venemaa tõenäoliselt meie poole paiskab. Meil ei ole neid tehnoloogiaid ja Läänel pole neid piisavalt palju,” ütles üks kõrge sõjaväeallikas Politicole.

Tema sõnul võivad sünget dünaamikat nüüd muuta ainult Ukraina jäikus ja vastupidavus ning Venemaa komandöride vead. Sellised vead nagu see, mis tehti laupäeval, kui Venemaa alustas ühe suurima tankirünnakuga Ukraina positsioonidele alates oma täismahulise sissetungi algusest, kuid Ukraina 25. brigaad purustas kolonni, viies välja kümmekond tanki ja 8 jalaväe lahingumasinat — kolmandiku kolonni tugevusest.

Siiski tuletasid Ukraina kõrged ohvitserid meelde, et Venemaa vigadele lootmine ei ole strateegia, ja nad olid kibestunud nende sõnul Ukraina vastupanu algusest peale pidurdanud eksimuste pärast – eksimused, mida tegid nii Lääs kui ka Ukraina. Samuti suhtusid nad kriitiliselt lääneriikide venitamisse, öeldes, et varud ja relvasüsteemid tulid liiga hilja ja ebapiisava arvuga, et midagi muuta.

„Zalužnõi nimetas seda „Ühe võimaluse sõjaks”,” ütles üks ohvitseridest. „Sellega mõtles ta, et relvasüsteemid muutuvad väga kiiresti kasutuks, sest venelased astuvad neile kiiresti vastu. Näiteks kasutasime edukalt tiibrakette Storm Shadow ja SCALP [tarnivad Suurbritannia ja Prantsusmaa], kuid vaid lühikest aega. Venelased õpivad alati. Nad ei anna meile teist võimalust. Ja nad on selles edukad.”

„Ärge uskuge seda reklaami, et nad lihtsalt paiskavad oma sõdureid hakklihamasinasse, et neid tappa,” lisas ta. „Muidugi nad teevad seda ka – maksimeerides veelgi enam oma suurema isikkoosseisu mõju -, kuid nad õpivad ja täiustavad saamuti.”

Ohvitseride sõnul tulid Ühendkuningriigi ja USA poolt sissetungi esimestel nädalatel tarnitud õlalt tulistavad tankitõrjeraketid õigel ajal, aidates neil päästa Kiievit – ja sama tegid ka kerged mitmikraketisüsteemid HIMARS, mida kasutati suurepäraselt, võimaldades 2022. aasta novembris Venemaa Hersonist välja tõrjuda.

„Kuid sageli me lihtsalt ei saa relvasüsteeme sel ajal, kui neid vajame – need tulevad siis, kui need pole enam vajalikud,” ütles teine ​​kõrgem ohvitser, tuues näiteks hävitajad F-16. Sel suvel peaks pärast piloodi põhikoolituse läbimist saabuma kümmekond lennukit F-16. „Igal relval on oma õige aeg. F-16 oli vaja 2023. aastal; need ei sobi aastaks 2024,” ütles ta.

Ja seda seetõttu, et selle ohvitseri sõnul on Venemaa valmis neile vastu astuma: „Viimastel kuudel hakkasime märkama, et venelased tulistavad välja rakette Põhja-Krimmist Džankoist, kuid ilma lõhkepeadeta. Me ei saanud aru, mida nad teevad, ja siis saime aru: nad mõõdavad kaugust,” ütles ta. Ohvitser selgitas, et Venemaa on arvutanud, kuhu oleks kõige parem paigutada oma S-400 raketi- ja radarisüsteeme, et maksimeerida nende F-16 sihtimiseks kasutatavat ala, hoides need rindejoontest ja Venemaa logistikakeskustest eemal.

Ohvitserid ütlesid ka, et nad vajavad nüüd traditsioonilisemaid relvi ja droone. „Me vajame haubitsaid ja mürske, sadu tuhandeid mürske ja rakette,” ütles üks neist väljaandele Politico, hinnates, et Ukraina vajab 4 miljonit mürsku ja 2 miljonit drooni. „Rääkisime Lääne partneritele kogu aeg, et meil on lahingukogemus ja arusaam sellest sõjast lahinguväljal. [Neil] on ressursid ja nad peavad meile andma seda, mida me vajame,” lisas ta.

Euroopa püüab omalt poolt aidata Ukrainal korvata oma kolossaalset puudust suurtükimürskude vallas. Ja sellega seoses võib Tšehhi juhitud suurtükiväe laskemoona hulgiost viia Ukrainale antavate mürskude koguarvuni nii ELi sees kui ka väljaspool seda umbes 1,5 miljonit, mille maksumus on 3,3 miljardit dollarit, kuid see on siiski napilt vajalik kogus.

Ohvitserid rõhutasid, et nad vajavad lisaks palju-palju rohkem mehi. Riigil ei ole praegu eesliinil piisavalt mehi ja see süvendab läänepoolse toetuse vajakajäämise probleemi.

Siiski ei saa Ukraina enne oodatavat Venemaa rünnakut mobilisatsiooni veel käivitada, kuna ametivõimud on mures poliitiliste tagajärgede pärast, mida mobilisatsioonimeetmed võivad kaasa tuua seoses kõrvalehiilimise ja kutsete vältimisega. Zalužnõi kutsus juba detsembris avalikult üles rohkem sõjaväelasi mobiliseerima, eeldades, et Ukraina vajab täiendavalt vähemalt 500 000 meest. Mobilisatsiooni eelnõu on sellest ajast peale parlamendis edasi-tagasi käinud.

Seejärel teatas eelmisel nädalal Zalužnõi asendaja kindral Oleksandr Sõrski ootamatult, et Ukraina ei pruugi vajada nii palju värskeid sõdureid. Pärast ressursside ülevaatamist on seda arvu „oluliselt vähendatud” ja „me eeldame, et meil on piisavalt inimesi, kes suudavad oma kodumaad kaitsta”, ütles ta uudisteagentuurile Ukrinform. „Ma ei räägi ainult mobiliseeritutest, vaid ka vabatahtlikest võitlejatest,” ütles ta.

Plaan on pärast kolme-neljakuulist intensiivset väljaõpet viia võimalikult palju laua taga istuvaid vormikandjaid ja mittelahinguülesannete täitjaid eesliinile. Kuid kõrgemad ohvitserid, kellega Politico rääkis ütlesid, et Sõrski eksis ja „mängis kaasa poliitikute narratiividega”. Seejärel allkirjastas Zelenski teisipäeval mõned vana mobilisatsiooniseaduse täiendavad osad, millega karmistatakse seadusandlikke nõudeid Ukraina meestele oma andmete registreerimisel ja alandati värbamise vanusepiiri 27-lt eluaastalt 25-le. Kuid Ukrainas vaadatakse seda kui lihtsalt nokitsemist.

„Meil pole mitte ainult sõjaline kriis, vaid ka poliitiline kriis,” ütles üks ohvitseridest. Kuigi Ukraina hoidub suurest mobilisatsioonist, siis „Venemaa kogub praegu ressursse ja on valmis alustama suure rünnakuga augustis ja võib-olla varem.”

Nii et Musk ei pruugi lõppude lõpuks eksida.