Iraani droonide ja rakettide tulva peaaegu täielik tõrjumine eelmisel laupäeval Iisraeli vastu tähistas õhutõrjesüsteemide edu, kuid oli ka kainestav meeldetuletus, et seda tüüpi rünnakuid peatada suutvaid relvi napib.

Riigid üle maailma on viimastel aastatel asunud oma õhutõrjet tugevdama, tõukejõuks Venemaa sõda Ukraina vastu, mure pingete pärast Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning konflikt Lähis-Idas. Ometi on õhutõrjesüsteeme tootvad ettevõtted hädas kasvava nõudluse rahuldamisega ning tehnoloogiat tellivad riigid maadlevad pikkade ooteaegade ja kõrgete kuludega, vahendab Wall Street Journal.

Pärast aastaid kestnud alainvesteeringuid tähendab ülemaailmne võidujooks rakettide pärast, et nüüd kulub mõne õhutõrje püüdurraketi tarnimiseks umbes kaks aastat või rohkem. Mõnede komponentide, näiteks raketimootorite, puudumine aitab sellele mahajäämusele kaasa.

„Olen mures, et oleme võtnud puhkuse ja nüüd peame jõudma järele,” ütles USA kaitseministri kosmose- ja raketitõrje asetäitja John Hill eelmisel nädalal seadusandjatele.

Õhutõrjesüsteemide ja nende väljalastavate rakettide valmistamine võtab tavaliselt kaua aega ja need maksavad sageli palju rohkem kui sihtmärgid, mida alla tulistada, eriti kehtib see droonide kohta. Väikeste autonoomsete droonisülemite potentsiaal esitab tänapäeva seadmetele täiendavaid väljakutseid ja uusi tehnoloogiaid nende ohtude lahendamiseks arendatakse endiselt.

Iraani rünnak Iisraeli vastu paistis silma oma mastaapsuse poolest: rohkem kui 120 ballistilist raketti, üle 30 tiibraketi ja ligikaudu 170 drooni. USA kõrged ametnikud ütlesid, et iisraellased püüdsid enamiku ballistilisi rakette kinni õhutõrjesüsteemide Arrow abil. USA hävitajad tulistasid alla umbes neli kuni kuus raketti ja ühe tulistas alla USA Patrioti õhutõrjepatarei.

USA hävitajad tulistasid alla enamiku droonidest, kuigi mõned hävitasid Briti, Prantsuse ja Iisraeli lennukid.

Iraani tulva tõrjumine oli võimalik tänu Iisraeli keerukale, mitmekihilisele õhutõrjesüsteemile ning USA ning teiste Lääne- ja Araabia partnerite abile. Kaitseanalüütikud väidavad aga, et Iisrael oleks tõenäoliselt hädas, kui ta seisaks silmitsi paljude rünnakulainetega, nagu on Ukraina üle kahe aasta kestnud sõda Venemaaga.

„Iisraelil läks päris hästi, kuid negatiivne külg on see, et protsessi käigus kulutati ära suur hulk püüdurrakette,” ütles USA mõttekoja Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse raketitõrjeprojekti juht Tom Karako. „Kindlasti on raketivarude pingestamine kõigi jaoks probleem.”

Viimase paari aasta jooksul on Ukraina enam kui 2000 ballistilise, tiibraketi ja muud tüüpi raketi ning ligikaudu 5500 Iraani tüüpi Shahedi drooni tõrjumised tuginenud suures osas Lääne poolt pakutavale varustusele. Kiievi tõrjumise määrad on aga langenud, kuna raketid saavad otsa.

Sel nädalal ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa suutis hiljuti hävitada suure elektrijaama, kuna Kiievi sõjajõududel said selle kaitsmiseks raketid otsa. Venemaa tulistas välja 11 raketti ja Ukrainal oli neile vastu panna vaid seitse.

Läänel ei ole aga võimalik Ukrainale loovutada suuri koguseid rakette ja kaitsesüsteeme. Ballistiliste rakettide tõrjumiseks mõeldud Patrioti järele on juba pikk ootejärjekord. Näiteks Šveits tellis 2022. aastal viis Patrioti patareid, kuid esimese saabumiseni kulub kuus aastat ja siis läheb veel aasta, enne kui see tööle hakkab, teatas valitsus.

Süsteemid pole ka odavad: iga Patrioti patarei, mida saab relvastada 32 raketiga, maksab umbes 1 miljard dollarit.

Tel Avivis asuva Rahvusliku Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Yehoshua Kalisky andmetel hinnati Iisraeli sel nädalavahetusel umbes poole Iraani tulva tõrjumise maksumuseks 2,1 miljardit Iisraeli seeklit ehk enam kui 550 miljonit dollarit.

Lääne ametnikud muretsevad, et kulud ainult tõusevad, kuna nad peavad miljonidollariliste rakettidega alla tulistama odavamaid droone ja need kulud suurenevad, kui vastased kasutavad neid mehitamata õhusõidukeid.

Venemaa juba kasutab seda strateegiat, tulistades Ukraina linnade pihta kaugmaadroone, et raisata väheseid Ukraina õhukaitserakette. Ukraina ohvitserid kurdavad, et neil napib varustust rindel toimuva pideva droonitulva ohjeldamiseks.

Pentagoni ametnikud on öelnud, et soovivad droonide tõrjeseadmete tootmist järsult kiirendada. See on tõdemus, et mitu miljonit dollarit maksvate rakettide tulistamine millegi pihta, mis maksab vaid tuhandeid dollareid on jätkusuutmatu.

„Te ei saa odavaid droone tappa, kui teil pole odavaid püüdurrakette,” ütles Anduril Industriesi strateegiajuht Chris Brose ajakirjanikele hiljutisel koosolekul, kus tutvustati ettevõtte uut autonoomset püüdurit Roadrunner.

Ukrainas suuremat rolli mänginud väikesed droonid esitavad traditsioonilistele kaitsesüsteemidele ainulaadseid väljakutseid.

„Väiksemaid on raskem tõrjuda kui suuremaid. Näete kaugelt kaamelit, kuid tõenäoliselt mitte hiirt,” ütles Aaditya Devarakonda idufirmast Dedrone, mis ehitab tehnoloogiat, mis tõrjub droone nende sideühenduste segamise teel. „Tuvastatavus on suur, suur, suur probleem.”

USA väed on Punasel merel oma sõja- ja kaubalaevade kaitsmisel tuginenud suures osas oma laevadel asuvale Aegise raketitõrjesüsteemile, samuti Phalanxi süsteemile, mis kasutab sissetulevate droonide vastu kuulipildujaid.

Sõjaväe- ja tööstusametnike sõnul ei ole veel head tehnilist lahendust odavate autonoomsete droonide sülemi vastu võitlemiseks.

USA ja Iisrael katsetavad nüüd eraettevõtete välja töötatud mikrolaine- ja lasertehnoloogiaga droonivastaseid süsteeme, mis pakuvad võimalust tulistada nii kaua, kuni neil on võimsust. Teoreetiliselt võimaldaks see süsteemil drooniparve maha võtta ilma laskemoona kulutamata.

Suure võimsusega mikrolainerelvadele spetsialiseerunud Ameerika idufirma Epirus teatas, et kui USA armee annab loa, võidakse osa oma süsteeme Lähis-Idas kasutusele võtta suveks ja aasta lõpuks 10 süsteemi. Ameerika ühe suurima kaitseettevõtte RTX Raytheoni üksusega on sõlmitud USA sõjaline leping suure võimsusega mikrolaine-droonitõrjesüsteemide jaoks ning esimesed prototüübid on kavas tarnida järgmisel aastal.

Neid uusi süsteeme ei ole aga lahingutes testitud ja nende leviala on piiratud, kuid tehnoloogia pooldajate sõnul pakuvad need parimat kaitset drooniparvede vastu.

„Tulevaste konfliktide korral vajavad droonitõrjesüsteemid tõenäoliselt väga energiamahukaid, suunatud energia- või laserrelvade süsteeme,” ütles Decisive Point Groupi riskikapitalist ja endine USA armee eriüksuse ohvitser Thomas Hendrix. „Ma pole seal eriti elujõulisi lahendusi näinud.”