Toiduabi vajadus Soomes kasvab, kuid pakkumine ja nõudlus lähevad lahku. Üks praeguses olukorras pettunu on Jyväskylä naine, kes ei taha asja tundlikkuse tõttu oma nime all loos esineda. Tema puhul kasutatakse nime Aino.
„Paar aastat tagasi oli töötuna Soomes kõik korras, kuid nüüd hakkab olukord hoopis teistsugune olema,” räägib Aino. Tema sõnul on asja keeruliseks teinud toidu kallinemine, vahendab Iltalehti.
Aino räägib, et saab praegu haigushüvitist ja tal jääb iga kuu elamiseks, näiteks toidu ostmiseks vaid 200–300 eurot. Ülejäänu läheb tema sõnul arvete maksmiseks, kindlustusele ja lemmiklooma toidukuludeks.
Viletsad ajad on kõikjal, mitte ainult toidujärjekordades käijatel. Liikumiseks pean kasutama oma autot, seega pole mõtet maksta kümmet eurot bensiini eest, et kolme euro eest toidukraami kätte saada. See lihtsalt ei tööta, ütleb Aino.
Aino kritiseerib ka seda, et poodides võidakse söödavat toitu visata prügikasti, kuigi paljud vaesed ei saa isegi elementaarset toitu.
Toiduameti hinnangul võib toiduabi lubada toimima väljaspool kommertstegevust, kuid toiduohutust ei tohi tähelepanuta jätta. Toidu eest vastutavad nii toitu annetavad ettevõtted kui ka toitu jagavad heategevusorganisatsioonid. Toiduabi pakkuvad ettevõtjad peavad end registreerima toidukontrollis.
Toiduabi jagavad paljud erinevad osapooled, sealhulgas erinevad heategevusorganisatsioonid ja kirikud. Iltalehti uuris Soome Punaselt Ristilt ja toiduabiga tegeleva projekti ruoka-apu.fi eestvedajalt, milline näeb välja toiduabi olukord Soomes üldiselt.
Ruoka-apu.fi võrgustiku projektijuhi Jenni Passoja sõnul saavad Soomes toiduabi umbes 200 000–300 000 inimest.
Oleme teinud iga-aastaseid olukorra ülevaateid ja trend on olnud, et jagatava toidu hulk on vähenenud ja klientide arv kasvanud. Peamiselt tegelevad toiduabiga väikeettevõtjad, räägib Passoja.
Samal seisukohal on ka Soome Punase Risti sotsiaalhoolekande koordinaator Maaret Alaranta. Ta märgib, et toiduabi ei pruugi olla ainult materiaalne abi, vaid ka võimalus kohtuda teiste inimestega.
Heaoluühiskonnas ei tohiks seda olla, aga sotsiaalkindlustus peaks olema sellisel tasemel, et kellelgi poleks vaja loota toiduabile. Võib siiski juhtuda, et inimesed peavad toiduabile lootma aastaid. Paljud töötavad inimesed käivad ka meie toiduabis, kui nad ei jaksa näiteks ravimeid osta, räägib Alaranta.
Toiduabi praeguse nõrga olukorra taga on Alaranta sõnul kolm peamist tegurit.
Toiduabi olukord on nõrgenenud ennekõike seoses praeguse olukorraga maailmas, ütleb Alaranta ja toob esile koroonapandeemia ja Venemaa alustatud agressioonisõja Ukraina vastu, mis on suurendanud inimeste elamiskulusid ja abivajadust.
Teine suur muudatus toiduabi vallas on olnud oluline muutus Euroopa Liidu toiduabis. EL jagas toiduabi 2021. aastani ja see moodustas päris suure osa Soomes rakendatud toiduabist. Asemele on tulnud uus asendustegevus, mis pole aga nii suure mahuga hoogu sisse saanud, jätkab Alaranta.
Kolmanda olulise muudatusena toob Alaranta välja parm enne tähtaja ületanud ja muu üleliigse toidu oluliselt vähenenud kättesaadavus. Selle põhjuseid peab ta arusaadavaks.
Ökoloogilistel põhjustel on kauplused ja toiduainetööstus täna hoolikamad, et ei tekiks nii palju jäätmeid. Toidujäätmetest on aga suur osa jagatud toiduabi kaudu, nendib Alaranta.
Iltalehti intervjueeritud Aino kardab, et sotsiaalkindlustuse kärped võivad tema ja paljude teiste olukorda veelgi hullemaks muuta.
Valitsus on sotsiaalkindlustuse kärpeid põhjendanud Soome riigieelarve puudujäägi korrigeerimisega, sest olulise osa valitsemissektori kulutustest moodustavad erinevad sotsiaalkindlustuskulud. Soome riigivõlg ja võla suhe on viimaste valitsusperioodide jooksul tunduvalt kasvanud.
Olukorra arengu pärast on mures ka Maaret Alaranta ja Jenni Passoja. Siiski on nende sõnul ka positiivseid muutusi.
Alaranta sõnul on peaminister Petteri Orpo valitsuse valitsusprogrammis sisalduv toiduabi rahastamise püsivaks muutmine vajalik reform.
Sarnast raha on varem jagatud väiksemates kogustes parlamendi jõulukingirahana. Nüüd aga otsustati rahastamine muuta riigieelarve püsivaks osaks, mis on vajalik reform, ütleb Alaranta.
