Täiemahuline sõda Lähis-Idas võib kaasa tuua viivitusi Iisraelilt Soomele hangitavate relvasüsteemide tarnimisel, hindab Soome kaitseväe sõjamajanduse ülem kindralleitnant Mikko Heiskanen.

Hetkel on tema sõnul aga üsna ennatlik hinnata, kas tarned jäävad täielikult seisma, vahendab Helsingin Sanomat.

„Muidugi on selline oht, et kui Lähis-Idas algab täiemahuline sõda, siis meie tarned lähevad ümberhindamisele,” sõnab ta.

„Võib esineda viivitusi,” lisab Heiskanen.

Samas nendib ta, et Soome tarnitavad kogused on Iisraeli seisukohalt väikesed ja tarneajad pikad. Nii saab olukorraks valmistuda.

„Praegu me ei arva, et [hilinemiste] tõenäosus väga suur on, aga loomulikult pole see null,” märgib ta.

Mure Lähis-Ida olukorra pärast süvenes nädalavahetusel, kui Iraan ründas ööl vastu pühapäeva sadade rakettide ja droonidega Iisraeli.

Soome on ostnud viimastel aastatel Iisraelist mitmeid relvasüsteeme. Paljud neist süsteemidest on Soome jaoks olulised.

Viimase aja üks silmapaistvamaid tehinguid on David’s Slingi süsteem ehk „Taaveti ling”. Jutt on õhutõrjesüsteemist, mida Soomel viimastel aastatel pole olnud.

Süsteem on hinnanguliselt kasutusel käesoleva kümnendi lõpus. Kaitseministeerium teatas 316 miljoni eurosest tehingust eelmise, 2023. aasta kevadel.

Lisaks sellele on Soome viimastel aastatel Iisraelist ostnud muuhulgas tankitõrjerakette, maapealseid rakette, muud laskemoona, droone ja suurtükitõrjeradareid.

Heiskaneni sõnul on pooleli Iisraeliga sõlmitud tehingute tarned, lisaks Taaveti lingule vähemalt tankitõrjerelvade osas. Tarnitakse ka erinevaid elektroonikasüsteeme ja laskemoona.

Kaitsematerjalidega kauplemise lepingutingimustes on tavaliselt nn vääramatu jõu klausel, mille raames saab lepingust tulenevatest kohustustest vabaneda.

Praktikas võib see olla näiteks olukord, kus riik võitleb oma olemasolu eest.

„Sel ajal võib muidugi hinnata, et neid viivitusi võib olla,” ütleb Heiskanen. Ta ütleb, et kaitseväes hinnatakse Lähis-Ida olukorda pidevalt. „Nüüd me nagunii magada ei saa.”

Iisraellastega arutavad asja nii kaitsevägi kui ka kaitseministeerium.

Seni ei viita Heiskaneni sõnul piirkonna olukord mõjudele Soomele. „Hilinemisel poleks operatiivset tähtsust, sest Soomet praegu sõda ei ähvarda,” märgib ta.

Põhimõtteliselt võib olukord Lähis-Idas viia ka selleni, et Soome võib tulevikus loobuda relvasüsteemide ostmisest Iisraelist.

Heiskanen ei kommenteeri võimalikke muudatusi Soome poliitikas seoses relvaostudega Iisraelist.

President Alexander Stubb hindas esmaspäeval, et Iraani ja Iisraeli konflikt avaldab tulevikus mõju ka Soome ja Iisraeli relvamüügile.

„Kindlasti avaldab see tulevikus ühel või teisel kujul mõju,” vastas ta selleteemalisele küsimusele.

„Aga siin on suuresti tegemist hooldusmeetmete ja juba eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, kus me vaatame ka enda huvi,” ütles Stubb.

Stubb ei täpsustanud, milliste mõjudega see võib olla seotud.

Ta ütles, et igas olukorras tegutseb Soome esmalt oma julgeoleku ja kaitse huvides.

Presidendi kantselei täpsustas hiljem, et Stubb viitas üldiselt sellele, et olukorda Lähis-Idas ja selle mõjusid on raske ennustada.