Venemaa raketirünnakud Ukraina energiasüsteemile, tema suuruselt teise linna pommitamine ja edasiliikumine rindel tekitavad muret, et Kiievi sõjalised jõupingutused on lähenemas murdepunktile.

1200-kilomeetrisel rindel valitsev kohutav laskemoona ja isikkoosseisu puudus ning lüngad õhutõrjes näitavad, et Ukraina on olukorrast teadlike Lääne ametnike sõnul üle kahe aasta kestnud sõjas nüüd kõige haavatavam, vahendab Bloomberg.

Vähemalt üks ametnik ütles, et oht on Ukraina kaitse kokkuvarisemiseks – sündmuseks, mis annaks Kremlile võimaluse teha suuri edusamme esimest korda pärast konflikti algusfaasi.

Järgmised paar kuud on Ukraina raskeim katsumus, kuna avalikkus on sõjast kurnatud, eriti riigi idaosas asuvas Harkivi linnas, mis on olnud eriti sihikule võetud.

Pärast Venemaa sissetungi linnast põgenenud ja seejärel naasnud Krõstõna Maliejeva ütles, et rünnakute ettearvamatus on tekitanud linnaelanikes hirmu, isegi kui enamik ei usu, et Kreml suudab vallutada metropoli, mille sõjaeelne elanike arv oli 1,5 miljonit.

„Harkivis on praegu väga depressiivne meeleolu,” ütles intervjuus perekeskuse omanik Maliejeva, kes naasis linna eelmisel, 2023. aastal pärast ühte aastat Horvaatias ja Ühendkuningriigis. „Inimesed hakkasid tagasi tulema eelmisel aastal, avati uusi restorane – ja nüüd näen, et inimesed põgenevad jälle.”

Ühe ametniku sõnul saavad Venemaa väed kasu suurenevast lõhest laskemoona tarnete osas, kuna Moskva kavatseb sel aastal kindlustada 6 miljonit mürsku, suurendades tootmist ja tarneid Põhja-Koreast ja Iraanist.

Kõigest kõrgemal ripub USA seiskunud 60 miljardi dollari suurune abipakett, mis on sisetülide ohver, kui esindajatekoja vabariiklased nõuavad president Joe Bidenilt sisserände osas järeleandmisi. Kui neid vahendeid ei tule, pole Ukrainal tema kõige mustemal hetkel alternatiivi, ütlesid ametnikud.

Kaugel sellest, et Kiievi väed ei suuda okupeeritud territooriumi tagasi haarata, mis oli eelmise aasta eesmärk, on Kiievi vägedel raskusi Venemaa edasitungimise tagasi hoidmisega. President Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Venemaa võib 1. juuniks mobiliseerida kuni 300 000 uut sõdurit.

USA parlament Kongress peab sõjalise abi heakskiitmiseks tegutsema ja sellest ei saa kuidagi mööda, ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja.

USA ei näe mingeid märke Vene vägede peatsest läbimurdest, ütles anonüümseks jääda soovinud USA ametnik. Kuid Ukraina moraal on madal ja ei saa välistada armee kokkuvarisemise võimalust, ütles teine ​​anonüümseks jääda soovinud ametnik.

Kiievist umbes 45 kilomeetrit lõuna pool asuva soojuselektrijaama hävitamine, mis on pealinna ümbritseva piirkonna suurim tootja, muutis riigi haavatavaks raketirünnakute suhtes. Zelenski nimetas pärast rünnakut sõjaväe puudulikku õhutõrjet „suurimaks väljakutseks”.

Trõpilska elektrijaama hävitamine oli osa üleriigilisest raketi- ja droonitulvast, mis tabas sihtmärke, sealhulgas tehaseid ja gaasihoidlaid viies piirkonnas. Euroopa maagaasi futuurid tõusid viimase kahe nädala kõrgeimale tasemele, kusjuures võrdlusindeksi futuurid hüppasid lausa 7,1%.

Vene väed on pärast Ukraina idaosas asuva Avdijivka linna vallutamist veebruaris kogu rindejoonel oma tulejõudu suurendanud ja saavutanud vaid väikest edu. Kremli väed püüavad piirata strateegiliselt tähtsates kohtades nagu Tšassiv Jari linn, mis asub Bahmutist läänes Ukrainas Donetski oblastis.

Pärast kuudepikkust venitamist on Zelenski ja Ukraina seadusandjad kiirendanud mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist, et tugevdada võitlusvägede ridasid, kiites heaks madalama värbamise vanusepiiri ja karmistades mobilisatsiooni eeskirju.

Peamine murekoht on Harkiv, mida Vene väed püüdsid sõja avakampaanias haarata, kuid mis ei õnnestunud. Linna lähedus Venemaa piirile muudab selle Vene mürskude suhtes haavatavaks. Kremli väed on pommitanud seda ballistiliste rakettide S-300 ja liugpommidega, külvates hävingut suurtes elamupiirkondades ja hävitades peaaegu kogu kohaliku elektritootmisvõimsuse.

Esimest korda pärast sissetungi algust usuvad vähem kui pooled ukrainlastest, et riik suudab taastada kogu Venemaa poolt vallutatud territooriumi, selgus Kiievis tegutseva Rating Groupi veebruarikuu uuringust. Ja kuigi enamik ukrainlasi usub endiselt võitu, on nad üha enam mures, mida see endaga kaasa tuua võib.

Siiani pole Harkivist massilist väljarännet toimunud. Butiikkirjastuse omanik Oleksandr Savtšuk ütles, et igapäevased rünnakud ei sunni teda lahkuma enne, kui Venemaa toob suurtükiväe linna piiridesse.
„See, et me siin oleme, on samuti vastupanu vorm,” ütles ta.