Soome politsei peab erinevate ähvardavate olukordade tõttu igal nädalal Helsingi piirkonna koole külastama.
Ida-Uusimaa politseijaoskonna prefekti Harri Vihola sõnul kohtab „käepikendusi” ehk erinevat tüüpi teraga relvi noortelt kahjuks sageli, kuid tulirelvad on siiski väga harvad leiud, vahendab Helsingin Sanomat.
„Noorte seljakottidest kui ka taskutest leitakse nuge nii koolis kui ka väljaspool seda,” räägib Vihola.
Seoses Viertola koolitulistamisega on päevakorda tõusnud võimalus, et lapsed ja noored saavad tulirelva kergesti kätte. Eilses tulistamises sai surma üks poiss ja raskelt vigastada kaks tüdrukut.
Politsei uurib praegu, kuidas on võimalik, et 12-aastane kahtlusalune sai relva kätte.
Politsei teatas kolmapäeval, et nüüdseks on ähvardatud paljusid koole üle Soome.
Vihola sõnul saab politsei infot erinevatest ähvardavatest olukordadest koolides eelkõige erinevate sotsiaalmeedia platvormide kaudu.
„Noored võivad Instagramis, Tiktokis või SnapChatis kirjutada, et homme plahvatab mingis koolis pomm või et homme toimub koolis siin-seal midagi,” näitlikustab Vihola.
„Probleem on selles, et sotsiaalmeedias arutatakse sageli asju, kus faktid ei pea paika. Rõhutame noortele, et valeinfo levitamine on kuritegu,” märgib ta.
Politsei külastab Helsingi piirkonna koole üsna regulaarselt ning Vihola ei täpsusta, kas mõnesid koole külastatakse korduvalt.
Teated ähvardavatest olukordadest tulevad ka otse häirekeskusest ja näiteks õpetajatelt.
Mõnikord põhjustavad ähvarduse laste ja noorte asemel hoopis nende vanemad, kes teatavad, et lähevad otse teatud kooli või lasteaeda tüli lahendama.
Vihola sõnul suhtub politsei ähvardavatesse olukordadesse väga tõsiselt ja käib sageli koolides olukorda kontrollimas. Helsingi piirkonnas võib nädalas olla mitu külastust.
Viertola kooli kahtlustatav tulistaja ei andnud praeguste andmete kohaselt näiteks sotsiaalmeedias oma kavatsustest ette teada.
Politsei kinnitas täna kolmapäeval, et Vantaa koolitulistamise põhjus oli koolikiusamine.
Vihola sõnul on koolikiusamine üks põhjusi, miks lapsed ja noored võivad koolile või koolikaaslastele erinevaid ähvardusi teha. Siiski on palju muid põhjuseid.
„Ma ütleks, et põhjuseid on sama palju kui on ähvardusi. Minu sisetunne ütleb, et üha rohkem noori on vägivaldse käitumisega, kuid põhjused varieeruvad vandalismist kuni erinevate vaimse tervise probleemide ja noortevaheliste konfliktideni,” märgib Vihola.
