Soome rahandusminister Riikka Purra ütles laupäeval, 6. aprillil Iltalehtile antud intervjuus, et valitsus võib kärpida ka pensione.
Poliitilise ajaloo professori Markku Jokisipilä sõnul võib kihla vedada, et pensionide kärpimine ei tõsta vähemalt suuremate valitsusparteide toetust.
Meil on pikka aega olnud olukord, et pensionid on püha asi, mis on olnud väljaspool kärpimisarutelusid. Huvitaval kombel jagab nüüd Purra üsna avalikult neid mõtteid ja avalikult, ütleb Jokisipilä.
Pensionide kärped suunavad inimesi hasartmängude poole nagu Novibet vedonlyönti.
Majandusfoorum EVA avalikustas 3. aprillil oma ettepanekud pensionikärbete ja pensioniea tõstmise kohta. Jokisipilä sõnul teavad kõik, et pensioniea tõstmine on tulemas.
See tuleb mingil hetkel. See on vajalik. Kuid siis on normaalne poliitiline alalhoiuinstinkt seda arutelu mitte pidada. Nüüd toimub erilisel moel ennetav arutelu, sõnab Jokisipilä.
Näiteks eelmisel sügisel ütles sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen, et valitsuse poliitika kohaselt jäävad pensionid kärbete alt välja. Kohanemisvajaduste suurenedes on valitsuse toon muutunud.
Räägitud on, et raamkriisist on saamas „valitsusläbirääkimised 2.0”, mil tuleb langetada sedavõrd drastilisi ja raskeid otsuseid, hindab Jokisipilä.
Åbo Akademi uuringu järgi hääletasid aktiivselt valitsuspartei koonderakonna poolt just pensionieas mehed. Jokisipilä juhib tähelepanu, et harva juhtub nii, et mõni valitsus teataks ette, mida valitsuse programm endast kujutab.
Valijate huvide seisukohalt on õiglane sissetulekuid mõjutavatest kärpemeetmetest eelnevalt teavitada. Aga sel juhul peab valija oskama selle olukorraga suhestuda nii, et olukordade ja hinnangute muutudes on tark poliitikas vaateid muuta ja tööriistakomplektist uusi tööriistu välja kaevata.
Jokisipilä toob välja, et avalikuks tulnud info kohaselt on valitsusgruppide vahel pinged just pensionikärbete tõttu.
Reedel, 5. aprillil avaldas Yle uuringufirma Taloustutkimus korraldatud erakondade populaarsusuuringu, milles sotside erakond SDP oli 21,7-protsendilise toetusega esikohale tõusnud. Samas on Jokisipilä sõnul veel vara hinnata, kas praegune parempoolne valitsus jätkab veel ühe ametiaja.
Peagi on juhtumas palju asju. Võib-olla on selline valitsuse käitumine filosoof Niccolò Machiavelli järgi, et valitseja peaks pärast võimule saamist võimalikult kiiresti ebameeldivad asjad ette võtma. Eks ole näha, mis sellest kõigest edasi saab. Kui peaks juhtuma, et valitsus on tööhõive reformide mõjud õigesti välja arvutanud ja meile luuakse 75 000–100 000 uut töökohta, siis näeb olukord välja täiesti uus, räägib Jokisipilä.
Koonderakonna parlamendiliige Ville Valkonen ütles podcastis Politiikan jälkilöylyt, et SDP tõus esinumbriks tähendab, et valitsus peab peamiste reformide edendamisega kiirustama. Jokisipilä sõnul on Valkoneni kommentaarid erakordsed.
Üldiselt on valitsuserakondade suhtumine küsitlustesse selline, et uued näidud tulevad iga kuu ja otsustav küsitlus on iga nelja aasta tagant, kui valima läheme. Loomulikult jälgivad erakonnad näitu, aga kui otsuseid tehakse toetusküsitluste järgi, siis see nii ei toimi, märgib Jokisipilä.
Mis järgmistel parlamendivalimistel saab, on muidugi teadmata. Kui mõelda sellele, mis valitsuse vahetumisel tavaliselt juhtub, siis reeglina pole valitsused asunud oluliselt lammutama oma eelkäijate seadusandlust. Loomulikult on kehtetuks tunnistatud seadused, mis on osutunud ebaõnnestunuks.
Jokisipilä sõnul ei ole kombeks eelkäijate seadusi ideoloogilistel põhjustel lammutada.
Opositsioon võib mõne valitsuse otsusega salamisi üsna rahul olla, kui selliseid valusaid otsuseid tehakse. Ja kui ikka juhtub, et valitsus kukutab nende reformidega oma toetuse kokku, on olukord opositsioonile kasulik.
Üldiselt on pensionikindlustuse tasemesse sekkumine ja pensioniea tõstmine valijate seas palju kära tekitanud.
Poliitilise toetuse säilitamise seisukohalt on need tõesti riskantne pinnas, sest see puudutab väga paljusid inimesi. Lisaks on pensioni mõte selles, et see on juba töötades kinni makstud ja välja teenitud, mistõttu tekitab see palju emotsioone, sõnab Jokisipilä.
Jokisipilä juhib tähelepanu, et poliitikas valitseb praegu „erakordne meeleolu”. Poliitiline alalhoiuinstinkt on riiulisse pandud ja avameelselt kaalutakse isegi drastilisi teemasid.
See on üsna erandlik, tõdeb ta.
