USA välisministeeriumi ametniku sõnul ehitas Venemaa oma sõjaväe uuesti üles pärast seda, kui ta kandis Ukrainasse sissetungi ajal suuri kaotusi.

„Oleme viimase paari kuu jooksul hinnanud, et Venemaa on sõjaliselt peaaegu täielikult taastatud,” ütles välisministri asetäitja Kurt Campbell üritusel, mille korraldas Center for a New American Security.

Campbelli hinnang näib olevat vastuolus USA kaitseministeeriumi Pentagoni ja Ameerika liitlaste hinnangutega Euroopas, vahendab Defense News.

Möödunud kuu lõpus Ukrainat toetavate riikide kohtumisel ütles kaitseminister Lloyd Austin, et Venemaa kaotas sõja ajal üle 315 000 inimese. Ameerika abi vähenemisega, mis toob kaasa laskemoona puuduse Ukraina rindel, on Vene väed edasi liikunud. Kuid ka see on olnud kulukas, teatas Pentagon.

Selle aasta alguses antud intervjuus hindas Leedu riikliku julgeolekukomitee esimees, et Venemaal kulub oma vägede taastamiseks täiemahuliseks sõjaks viis kuni seitse aastat.

Sellegipoolest on Moskva kaitsekulutusi alates 2022. aastast hüppeliselt suurendanud – 2024. aasta eelarves on see kuni 6 protsenti riigi SKT-st. Tõus on osa Kremli suurematest jõupingutustest viia oma majandus ja eriti kaitsetööstus sõjaaegsele alusele.

Osa sellest edust tuleneb Hiina ning Põhja-Korea ja Iraani abist. Nii Campbell kui ka teine ​​kõrgem valitsusametnik, kes rääkis sel nädalal ajakirjanikega anonüümselt ütlesid, et Hiina on aidanud oma partneril viimase kahe aasta jooksul taluda majanduslikke ja sõjalisi tagasilööke.

„Oleme tõesti näinud, kuidas [Hiina Rahvavabariik] hakkas aitama üles ehitada Venemaa kaitsetööstuse baasi, asendades sisuliselt Euroopa partnerite kaubavahetuse,” ütles ametnik.

President Joe Biden puudutas seda muret teisipäeval Hiina liidri Xi Jinpingiga peetud kõnes, selgub Valge Maja protokollidest.

Moskva edu on lisanud survet Kiievi valitsusele, kes alandas sel nädalal eesliinil langenud kaotuste taustal rindele värbamise vanust 27-lt eluaastalt 25-le. Ukraina loodab endiselt USA hiiglaslikule abile, millega parlament kongress ikka veel venitab. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson on seni keeldunud seda riikliku julgeoleku lisatasu hääletusele panemast, kuigi ta andis hiljuti märku, et see võib teatud tingimustel tulla.

Ilma selleta on Ukraina relvajõududel jätkuvalt vaja rindel ja kogu riigis laskemoona ja õhutõrjet kokku hoida. Siiski ei tähenda see, et rindejooned on kokku varisemas, ütles USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees Brown.

„Kas see muudab asja keerulisemaks, ilma lisavarustuseta ukrainlaste jaoks keerulisemaks – jah.” ütles Brown eelmisel nädalal Defense Writers Groupi korraldatud üritusel. „Kuid nad on suutnud üsna hästi kaitsta.”