Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas pettumust pärast seda, kui USA ja tema liitlased astusid nädalavahetusel Iisraeli kaitsma Iraani massilise rünnaku eest, rõhutades läänepoolse toetuse piire Kiievile.

Ukraina linnad on olnud rohkem kui kaks aastat tule all Venemaa rakettide ja sama tüüpi lõhkeainega laetud droonide poolt, mida kasutati Teherani rünnakus Iisraeli vastu, vahendab Wall Street Journal.

USA ning lääne- ja araabia partnerite koalitsioon tulistas alla peaaegu kõik 170 drooni, umbes 120 ballistilist raketti ja umbes 30 tiibraketti, mille Iraan laupäeval välja tulistas, enne kui need isegi Iisraeli õhuruumi jõudsid.

Ukrainlased seevastu on mitu kuud taotlenud suuremat kaitset Venemaa rünnakute eest, mis on intensiivistunud, samal ajal kui USA elutähtis abi on parlamendis Kongressis endiselt seiskunud.

„Nüüd on kogu maailm näinud Iisraeli liitlaste tegevusest taevas ja naaberriikides, kui tõhus võib olla ühtsus terrori eest kaitsmisel,” ütles Zelenski. „Terror peab kaotama kõikjal ja täielikult – mitte kuskil rohkem ja kuskil vähem.”

Ukraina ametnikud on hoidunud USA poliitikat avalikult kritiseerimast, olles ettevaatlikud, et neid ei peetaks Washingtoni toetuse eest tänamatuks. Teised on olnud vähem diplomaatilised.

„Vaid Ameerika pelglikkus selgitab, miks me seda Ukraina heaks ei tee,” ütles endine USA suursaadik Ukrainas ja pensionil karjääridiplomaat John Herbst.

Herbst märkis, et laupäeval Iisraeli kaitsnud USA, Briti ja Prantsusmaa väed püüdsid kinni ainult Iraani rakette ja droone, vältides igasugust seotust Iraani vägedega, mis võiks viia otsese sõjalise konfliktini.

USA valitsusametnikud on öelnud, et nende lähenemine Ukrainale ja Venemaale on eskaleerumisohtu arvestades õigustatud.

USA ja tema liitlased Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis seisid sõja esimestel päevadel vastu Ukraina üleskutsele kehtestada lennukeelutsoon, viidates logistilistele väljakutsetele ja ohule sattuda otsesesse konflikti Venemaa sõjaväega.

Sellest ajast peale on hirmud eskaleerumise ees hoidnud USA-d ja liitlasi Ukrainale muid relvi andmast. Kiievi sõnul peab ta võitlema oma suurema naabriga, sealhulgas pikema tegevusraadiusega rakettidega.

Hiljutised viivitused USA abi andmisel on julgustanud Venemaad, kes haarab territooriumi kehvemalt relvastatud ja kurnatud Ukraina vägede käest riigi idaosas. USA on vahepeal karistanud Ukrainat selle eest, et ta kasutas sügaval Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide tulistamiseks enda disainitud kaugmaadroone.

Selle asemel, et aidata Ukrainal luua Iisraeli stiilis õhukaitsevõrgustikku, on Lääs varustanud Kiievit mitme kuu jooksul varustusega, mis aitas tõrjuda Venemaa rünnakuid. Kuid riigi õhutõrjerakettide varud on ammendunud Venemaa intensiivistunud rünnakute kampaania tõttu, mis on suunatud elektrijaamadele ja muule tsiviilinfrastruktuurile.

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv on saanud pidevaid lööke. Harkivi linnapea ütles, et ta võib ainult unistada Iisraeli tüüpi kaitsest.

„Loomulikult tahan ma sellist võimalust kaitsta meie linna selliste rünnakute eest,” ütles linnapea Ihor Terehhov. „Neid mõlemaid on vaja kaitsta,” ütles ta Iisraeli ja Ukraina kohta.

„Inimesed hakkavad USA peale vihaseks minema,” ütles dotsent ja Odessa I.I. Metšnikovi ülikooli rahvusvaheliste uuringute keskuse direktor Volodõmõr Dubovik.

USA oli „Ukraina jaoks sõja esimesel kahel aastal otsustav tegur, kuid nüüd on muidugi tohutu aeglustumine,” ütles Dubovik.

Kuigi nii Ukraina kui ka Iisrael on silmitsi oma vaenlaste õhurünnakutega, on kahe riigi julgeolekusuhted USA-ga põhimõtteliselt erinevad.

Vähestel riikidel on USA-ga tihedamad kaitsealased sidemed kui Iisraelil. Need kaks jagavad kõrgelt salastatud luureandmeid ja teevad regionaalpoliitika vallas ulatuslikku koostööd. Vaatamata sagedastele vaidlustele ja laialdasele pettumusele Washingtonis Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, kes sageli eirab Valge Maja taotlusi ja survet, on Iisrael üks Ameerika lähemaid liitlasi.

USA-l ei ole Iisraeliga kaitselepingut, mis kohustaks abi andma, kuid Iisrael on aastakümneid nautinud USA-ga erisuhteid kui Ameerika lähim partner Lähis-Idas. Kongressi uurimisteenistuse andmetel on Iisrael suurim USA välisabi saaja alates II maailmasõjast.

Aastal 2019 sõlmitud 10-aastase kokkuleppe alusel kohustus Washington andma Iisraelile 38 miljardit dollarit sõjalist abi kuni 2028. aastani. Mõlemad pooled teevad tihedat koostööd kõrgetasemeliste sõjaliste süsteemide, sealhulgas õhukaitsevõrgustikuga Iron Dome (Raudkuppel), mida Iisrael kasutas laupäeval Iraani rünnaku blokeerimiseks.

Iisraeli suhteid Washingtoniga tugevdab erakordselt tõhus lobitöö USA-s. Pikaajaline kampaania toob kokku juudid, kellel on otsene side Iisraeliga, ja mittejuudid, kes kas toetavad riigi õigust eksisteerida või peavad seda kaitsevalliks ühiste vastaste vastu nagu Iraan ja Süüria. Isegi religioosne toetus Iisraelile ulatub kaugemale juutidest, kes peavad riiki oma kodumaaks, kuni kristlasteni, kes soovivad säilitada Iisraeli kontrolli pühapaikade üle.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse rohkem kui kaks aastat tagasi on mõned Kiievi toetajad pakkunud välja Iisraeli stiilis Lääne kaitsesuhete mudeli, kuid see kontseptsioon ei ole edenenud – osaliselt seetõttu, et sellega kaasneks teatud kohustus, mida ükski Lääne suur jõud pole nõus võtma.

Bideni valitsuse poliitikat Ukraina suhtes viimase kahe aasta jooksul on kujundanud mure, et Venemaa president Vladimir Putin võib kasutada tuumarelvi või muid massihävitusrelvi, kui USA või teised NATO liikmesriigid annavad Kiievile vahendid Venemaa vägedele või riigile endale tõsiste kahjude tekitamiseks. Putin on öelnud, et võib sõjas kasutada tuumarelvi.

Iraan on oma tuumaprogrammi edasi arendanud nii, et see suudaks mõne päevaga toota piisavalt tuumakütust pommi jaoks, kuid USA ametnike sõnul ei tegele riik aktiivselt tuumarelva ehitamisega. Julgeolekuanalüütikud arvavad, et Iisraeli või USA liitlaste sihtmärgi vastu ei ole võimalik seda kasutada. Venemaal on seevastu maailma suurim tuumarelvade arsenal.

„Bidenit on hirmutanud Putini pidevad tuumaähvardused,” ütles USA endine suursaadik Herbst. „Me käitume nii, nagu me poleks samuti tuumasuurriik.”

Mure Venemaa reageerimise pärast on pannud USA, Saksamaa ja mõned teised NATO liikmesriigid kulutama nädalaid või kuid, et otsustada, kas anda selliseid surmavaid süsteeme nagu USA-s toodetud mobiilsed raketiheitjad Himars, raketid ATACMS ja hävitajad F-16. Valitsus nõustus lõpuks kõigiga, kuid kriitikute sõnul vähendas pikaajaline otsustamine nende tõhusust, andes Venemaale aega valmistuda. Ja endiselt on mõned süsteemid, mida Ukraina soovib, kuid mida pole saanud, näiteks Saksa õhust väljalaskvad tiibraketid Taurus.

Õhukaitsevarustus nagu Ameerikas toodetud Patrioti raketipatareid on nende süsteemide hulgas, mille Ukraina sai pärast ulatuslikku lobitööd, kuid vajab nüüd suuremat hulka. USA, Saksamaa ja Holland saatsid Ukrainale oma esimesed maa-õhk raketid Patriot aasta tagasi ning need on osutunud väga tõhusaks Venemaa rakettide ja lennukite alla tulistamisel.

Kuigi Ukraina on saanud mitmeid süsteeme, aga ka teisi, vähem arenenud Euroopa ja Nõukogude Liidu loodud süsteeme, puudub tal piisavalt kanderakette ja mürske, et takistada Venemaa üha ägedamaid õhurünnakuid.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles eelmisel nädalal, et Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba palus seitset Patrioti patareid. Borrelli sõnul on Lääne sõjaväelastel umbes 100 Patrioti patareid. „Ja ikkagi ei suuda me pakkuda seitset, mida nad meeleheitlikult paluvad,” ütles ta nördinult.

Zelenski ütles hiljuti, et Ukrainal on vaja 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi, et end täielikult Venemaa rünnakute eest kaitsta. Iga süsteem vajaks hulgaliselt püüdurrakette.

„Oleme endiselt tänulikud kõige eest, mida USA andis,” ütles Harkivi elanik Serhi Zaitsev. „Kuid on natuke kurb, sest kui meile oleks õigel ajal abi antud, oleks olukord rindel hoopis teine ​​ja oleksime suutnud päästa palju rohkem elusid.”