Pealtnäha igati korralik, varem Turus elanud neljakümnendates eluaastates naisterahvas oli nii usutav, et oma eramaja müünud abielupaar sai kõvasti petta. Ka OP Koti kinnisvaramaakler sai petta.
Naine oli pärast müügiakti allkirjastamist oma mobiiltelefoniga ostuhinna, 120 000 eurot väidetavalt kandnud omaenda Nordea kontolt Osuuspankki kontole. Pärast seda oli ta oma telefonis olevat ehtsana näivat maksekviitungit kinnisvaramaaklerile näidanud, vahendab Iltalehti.
Maaklerile näis, et makse on tehtud.
Üle-eelmise, 2022. aasta 22. veebruaril sõlmitud tehinguga sai naine linnas üürikrundil asuva maja ja selle hoovihoonete omanikuks. Kinnistu omandiõigus pidi talle üle minema aprilli alguses.
Tegelikkuses ei kantud raha Osuuspankkisse kordagi. Ja naisel polnud isegi sellist raha. Ta oli valetanud oma eelmise korteri müümise kohta.
Maksetehingu kviitungil, mille naine maaklerile saatis, oli Osuuspankki konto number õige, kuid BIC-kood oli Nordea panga oma.
Samuti saatis naine e-kirjaga maja müünud abielupaarile Nordea konto ülekande teate rootsi keeles. Alguses uskus paar, et kviitung on ehtne pangaülekande dokument. Tegelikkuses oli kviitungil kirjas „fordrar tillläggsbekräftelse”, mis tähendab, et ülekanne nõuab täiendavat kinnitust.
Abielupaar ei mõistnud aga piisavalt rootsi keelt.
Kõige tipuks oli kviitungil Osuuspankki BIC-koodi järel kolm lisa XXX.
Peagi hakkas maakler mõtlema, miks raha müüjate kontol pole. Ta asus aja uurima. E-kirjavestlus maakleri ja naise vahel hakkas tihenema. Lõpuks teatas maakler, et annab asja ametivõimudele.
Petja-naine püüdis oma maja „omandiõigust” viivitada advokaat „Nina Lappalaineni” nimel müüjatele saadetud sõnumitega.
Olles asjast aru saanud, soovisid müüjad tehingu tühistada. Telefoni teel petturiga ühendust saada ei õnnestunud.
Paar pidi tühistama kavatsuse osta uus korter, mille nad olid juba välja valinud. Sel hetkel olid nad oma „müüdud” majast välja kolinud ja elasid üürimajas. Neil tuli tasuda kahe eluaseme kulud.
Paar esitas kuriteokaebuse ja nõudis Edela-Soome kohtult tehingu tühistamist. Samuti nõudsid nad kohtult, et libaostja peab tasuma 4400 euro suuruse leppetrahvi, vara hoolduskulud ja muud nende poolt tehtud kulud.
Kohus tühistas müügitehingu ühepoolse otsusega 14. detsembril 2022. Libaostjal oli seega aega ligi kümme kuud olla maja formaalne omanik. Naine peab tasuma ka paari nõutud kulud.
Sama naine pettis ka aknatootjat. Oma 1950ndate aastate alguses ehitatud „majale” tellis ta 24. veebruaril 2022 uued eritellimusel valmistatud aknad.
Firma toimetas aknad Turus asuvale krundile õigel ajal ja saatis naisele 10 053 euro suuruse arve. Aknad jäid paigaldamata ja arve tasumata.
Mõne aja pärast viis aknatootja aknad minema.
Aknafirma kaasomaniku politseile öeldu kohaselt kandis ettevõte tuhandete eurode suurust kahju. Aknad on tehtud vastava vana maja mõõtude järgi. Mujal on selliseid aknaid täishinnaga raske müüa.
Maja müüki uuris Edela-Soome politseijaoskond kelmuse ja pettuse nimetuse all.
Naine eitas ülekuulamistel esialgu kinnisvarapettust. Ta väitis, et võttis oma pangaga ühendust ja imestas, miks raha üle ei kanta. Ta oli palunud oma pangal probleemi uurida.
Samuti väitis naine, et müüs maha Sipoo ridaelamukorteri, kust ta raha sai.
Politsei selgitas aga välja, et kahtlusalune ei elanud mitte kõnealuses ridaelamus, vaid selle kõrval asuvas elamisõigusega korteris. Samuti oli naise Nordea kontolt 2022. aasta veebruaris tehtud vaid väiksemaid ülekandeid. Tehingusummat Osuuspankkile üle kanda ei üritatud.
Lõpuks tunnistas naine asja üles. Ta tunnistas, et ostis maja, kuigi tal polnud selleks raha. Samas ta väitis, et oli müüjatele saadetud e-kirjaga tehingu tühistanud.
Tahtsin elukohta. Tahtsin maja saada, teatas ta ülekuulajatele.
Naine tunnistas, et tegi rumalasti.
Ma ei oska seletada, mida ma tegin. Võib-olla oli mul kinnisideeks maja hankimine, rääkis ta.
Politsei kuulas üle ka OP Koti maakleri, kelle sõnul saatis naine talle konto ülekande kohta võltsitud kviitungi. Kviitungi järgi oli makse kinnitatud, kuid Turu Osuuspankki BIC-koodi asemel oli kviitungil Nordea BIC-kood.
Aknatellimuse osas eitas kahtlustatav kuritegelikku kavatsust. Ta väitis, et kavatses arve maksta. Ta oleks võinud selle arve maksta, laenates oma vanematelt.
Kriminaalprotsess praegu 43-aastase naise suhtes toimus veebruaris Turus. Naisele esitati süüdistus kelmuses.
Naine tunnistas, et süüdistused vastavad tõele, kuid rõhutas, et pole omandatud vara kasutanud.
Kohtuistungil esitati tõenditena võltsitud maksekviitungid. Kinnisvaramaakler kuulati üle tunnistajana. Tõendiks olid ka libaadvokaadi Nina Lappalaineni sõnumid.
Maakleri sõnul sai ta alles tagantjärele aru, et maksekviitungid olid valed.
Müüjapaari väitel tekitas pettus neile umbes 20 000 eurot kulutusi.
Edela-Soome kohus leidis, et kinnisvarapettus oli planeeritud. Kohtualune jätkas oma kuritegu advokaadina esinedes.
Tegu on tervikuna raskekujuline.
Kohtu hinnangul läheneb enam kui 10 000 euro väärtuses akende tellimus ilma arvet tasumata kriminaalse brutotulu piirile.
Kohus mõistis naise mõlemas süüdistuses süüdi. Ta sai aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.
Süüdimõistetu vältis vanglat, kuna pole varem kuritegusid toime pannud.
Praeguseks jõustunud kohtuotsust keegi edasi ei kaevanud.
Pettuse aluseks olnud maja asub Turu kesklinnast umbes kolme kilomeetri kaugusel.
Maja on kena. Selle aialaadne krunt on ligi 1300 ruutmeetri suurune. Müügihind oli aga Turu kohta madal, sest krunt on linnalt üüritud ja eramuna on maja väike ja vana.
