Hispaania nõustus NATO ja EL-i survel Ukrainale tarnima Patrioti rakette, et Euroopa riigid, kellel on see Ameerikas toodetud süsteem, viiksid selle Kiievisse eesmärgiga tugevdada õhutõrjet Venemaa rünnakute vastu.
Väikese hulga rakettide üleandmine – millest igaüks maksab üle miljoni euro ja mille lennukõrgus on 24 ja kaugus 150 kilomeetrit – sai teoks pärast seda, kui kaitseministeerium keeldus tema käsutuses olevat ning Türgi ja Süüria piiril olevat patareid Ukrainale üle andmast, vahendab El Pais.
Hispaania armeel on kolm Patrioti patareid – igaüks koos vastavate raketiheitjate, radari ja juhtimisjaamaga –, mis on ostetud Saksamaalt 2004. ja 2014. aastal kasutatuna. Üks neist patareidest asub Adana linnas (Türgis), ülejäänud kaks aga on mereväebaasis (Valencias) ja ühte neist kasutatakse Ukraina ja Hispaania sõjaväe väljaõppeks selle süsteemi haldamisel.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõudnud kuue patarei kohaletoomist riigi oluliste keskuste kaitseks lähikuudel oodatava Venemaa pealetungi ees ning pööranud pilgu Hispaania armee poolt Türgis kasutusele võetud süsteemile. Kaitseministeerium on aga kindlalt keeldunud, väites, et need süsteemid on ainsad raketirünnaku vastu tõhusad – nagu on näidanud Ukraina ja Lähis-Ida sõjad – ning et Hispaania relvajõudude isikkoosseis on alla miinimumi. Konsulteeritud allikate sõnul on valitsus aga kompensatsioonina aktsepteerinud Patrioti rakettide partii tarnimist. Igal juhul on see väga piiratud arv, kuna Hispaania sõjareserv on umbes viiskümmend ühikut ja püüdurraketid on väga kallid.
Hispaania kaitseministeeriumil on programm Patrioti täieliku grupi hankimiseks nelja konfiguratsiooniga 3+ patareiga, mis on palju arenenumad kui praegu, mis annab tõelise raketitõrjevõime. Pentagon andis umbes 2,6 miljardi euro väärtuses operatsioonile rohelise tule eelmise, 2023. aasta oktoobris, kuid valitsus pole veel kinnitanud programmi maksumust ega lepingu allkirjastamist. Kuigi menetlusi on kiirendatud, prognoositakse, et uued patareid saabuvad alles 2028. või 2029. aastal. Samal ajal peavad relvajõud oma praeguste piiratud vahenditega tagama Hispaania õhutõrje.
Ka teised riigid, kellel on Patrioti rakette, on surve all, et neid Kiievisse tarnida: Saksamaa on teatanud teise patarei tarnimisest – kolmas pärast Venemaa sissetungi algust –, samas kui Kreeka võib selle sammu peagi astuda. Holland on teatanud, et on valmis rahastama rakettide ostmist kolmandatest riikidest, et need Ukrainasse toimetada, samas kui Prantsusmaa võiks tarnida süsteemi MAMBA, mis tal on Rumeenias.
Rohkem kui viitkümmet riiki (sh 32 NATO liikmesriiki) koondava nn Ukraina kontaktrühma ehk Ramsteini grupi kaitseministrid peavad sel reedel Ameerika Ühendriikide juhtimisel videokonverentsi, kus Hispaaniast osaleb kaitseminister Margarita Robles. Kohtumisel vaadatakse üle eri riikide panused Kiievi nõudmistele, kuigi surve on leevenenud pärast seda, kui USA Kongress kiitis lõpuks heaks sõjalise abi tarnimise Ukrainale 61 miljardi dollari eest.
Hispaania valitsus, kes on kinnitanud oma kohustust toetada Kiievit, valmistab enne 30. juunit ette uut relvapaketti, mis sisaldab 19 Leopard 2 A4 lahingutankist 10, mida taastatakse ja mis lisatakse eelmisel aastal tarnitud kümnele. Peale Patrioti rakettide on teiste õhutõrjesüsteemide üleandmine problemaatiline: armeel on vaid neli Nasamsi patareid, millest üks on püsivalt Lätis ja teine olnud mitu kuud Eestis. Kuigi Hispaania on Kiievisse tarninud 12 Hawki õhutõrje raketiheitjat, pole seda tüüpi rakettide tarnimine lihtne, kuna nende tootmine on sõjaliste allikate sõnul lõpetatud ja varusid ei saa täiendada. Nendel tingimustel on valitsus võtnud kohustuse lasta Kiievile tarnida laskemoona, näiteks 155 kaliibriga mürske neid tootvatel ettevõtetel, isegi kui see tähendab Hispaania armee peaaegu tühja arsenali täiendamise edasilükkamist.
