Kaasaegset sõjapidamist muutev droonisõda Ukrainas on osutunud hävitavaks Ameerika sõjalise võimsuse ühe võimsaima sümboli – tanki – vastu ja ähvardab ümber kirjutada, kuidas neid tulevastes konfliktides kasutatakse.

Viimase kahe kuu jooksul on Vene väed välja viinud viis kokku 31 Ameerikas toodetud tankist M1 Abrams, mille Pentagon eelmisel sügisel Ukrainasse saatis, ütles USA kõrge ametnik. Veel vähemalt kolm on saanud mõõdukaid kahjustusi pärast seda, kui tankid selle aasta alguses rindejoonele saadeti, ütles Austria sõjaväeline koolitaja kolonel Markus Reisner, kes jälgib tähelepanelikult, kuidas relvi Ukraina sõjas kasutatakse ja kaotatakse, vahendab New York Times.

See on vaid killuke 796 Ukraina peamisest lahingutankist, mis on pärast sõja algust 2022. aasta veebruaris hävitatud, vastasele kaotatud või maha jäetud, teatab visuaalsete tõendite põhjal kaotusi loendav Oryx. Valdav enamus neist on nõukogudeaegsed, Venemaal või Ukrainas toodetud tankid; vaid umbes 140 lahingus kaotatutest anti Ukrainale NATO riikide poolt. Ja Venemaa on praeguseks kaotanud üle 2900 tanki, näitavad Oryxi andmed, kuigi Ukraina väitel ületab see arv 7000 piiri.

Saksa Leopardi tankid on sihikule võetud ka Ukrainas, millest vähemalt 30 on hävitatud, teatas Oryx. Kuid Abramsit peetakse laialdaselt üheks maailma võimsaimaks. Hudsoni instituudi kaitseanalüütik Can Kasapoglu ütles, et see on plahvatavate droonide abil kergemini hävitatav kui mõned Washingtoni ametnikud ja eksperdid algselt arvasid, mis kujutab endast „järjekordset viisi, kuidas Ukraina konflikt moodsa sõja olemust ümber kujundab”.

Sel nädalavahetusel hääletab USA esindajatekoda Ukrainale 61 miljardi dollari suuruse abipaketi üle, mis sisaldab hädasti vajalikke kaitserelvi. Siin on analüüs, miks see on tankide jaoks oluline.

Vaatamata oma võimsusele pole tankid kõikvõimsad ning kõige haavatavamad on need seal, kus nende raske plaaditud soomus on kõige õhem: ülaosa, tagumine mootoriplokk ning kere ja torni vaheline ruum. Aastaid olid nende sihtmärgiks peamiselt maamiinid, improviseeritud lõhkeseadeldised, rakettgranaadid ja tankitõrje juhitavad raketid nagu õlalt tulistatavad süsteemid. Neid kasutati laialdaselt Ukraina sõja alguses, kuna need suutsid tanke ülevalt tabada ja neid hävitada kuni 90 protsendil juhtudest.

Droonid, mida praegu Ukrainas tankide vastu kasutatakse, on aga veelgi täpsemad. Need, mida tuntakse esimese inimese vaate droonidena ehk FPV-dena, on varustatud kaameraga, mis voogedastab reaalajas pilte tagasi nende kontrollerile, kes saab suunata neid tabama tanke nende kõige haavatavamates kohtades. Mitmel juhul on FPV-d saadetud miinide või tankitõrjerakettide poolt juba kahjustada saanud tanke „lõpetama”, et neid ei saaks lahinguväljalt ära viia ja parandada, ütles kolonel Reisner.

Sõltuvalt nende suurusest ja tehnoloogilisest keerukusest võivad droonid maksta vaid 500 dollarit – tühine investeering 10 miljoni dollari suuruse maksumusega Abramsi tanki hävitamiseks. Ja mõned neist võivad oma plahvatuse mõju suurendamiseks kanda laskemoona, ütles kolonel Reisner. Tema sõnul võivad need olla rakettmootoriga granaadid või lõhkepead, mida tuntakse plahvatuse abil läbitungijatena ehk EFP-dena, mida Iraagi sõja ajal laialdaselt kasutati teeäärsetes pommides. Kolonel Reisner on kogunud videoid, kuidas droonid Ukrainas tanke hävitavad või nende lahtistesse tornidesse lendavad.

„Tere tulemast 21. sajandisse – see on tegelikult uskumatu,” ütles kolonel Reisner, ajaloolane ja endine luureohvitser, kes juhib Austria sõjaväelaste väljaõpet Theresia sõjaväeakadeemias.

Novembris, mõne nädala jooksul pärast Abramsi tankide vastuvõtmist, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski: „Mul on raske öelda, et neil on lahinguväljal kõige olulisem roll. Nende arv on väga väike.”

Mõned ametnikud ja eksperdid usuvad, et Ukraina komandörid plaanisid säästa Abramseid tulevaste rünnakuoperatsioonide jaoks ja olid vastu nende saatmisele eesliinile, kus nad riskisid kaotada need vähesed, mis neil olid. Selle asemel paigutati tankid käesoleva, 2024. aasta alguses koos ameeriklaste poolt väljaõppe saanud ja varustatud 47. mehhaniseeritud brigaadi, kui Ukraina püüdis kontrollida, kuid ei suutnud säilitada kontrolli Avdijivka üle – Donbassi idaosas asuva kindluse üle, mis langes veebruaris Vene vägede kätte.

Kolonel Reisner ütles, et droonid, mis võivad sisaldada ka FPV-sid, võisid Abramsi tankid ära hävitada, kuna 47. brigaadil ei paistnud olevat kaitset lühimaa õhutõrjesüsteemide näol nagu Saksa konstrueeritud Gepardi kahurid, mis aitavad kaitsta Kiievi linna.

FPV-sid saab peatada segajatega, mis häirivad nende ühendust kaugpiloodiga. Nende hävitamiseks või kinnipüüdmiseks on Ukraina lahinguväljadel kasutatud jahipüsse ja isegi lihtsaid kalavõrke.

„Praegusel etapil on FPV-de võitmiseks kõige tõhusam vahend elektrooniline sõda ja mitmesugused passiivsed kaitsed nagu tankide lisasoomus ja muud tüüpi varjestus,” ütles Washingrtonis tegutseva Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Michael Kofman. Ta ütles, et FPV-de tõrjumine nõuab „lahinguväljal kohandatud lähenemist” ja et Ukraina väed on selles üha osavamad.

Kolonel Reisner aga väitis, et Ukraina otsis nii meeleheitlikult õhutõrjet, et jättis tankid ilma täielikust kaitsest, saates Gepardid või muud lühimaa õhutõrjerelvad, mis tavapäraselt paigutatakse eesliinile, et kaitsta linnu ja kriitilist infrastruktuuri.

Ukraina 47. brigaadi pressiesindaja ei vastanud kommentaaritaotlustele ja Ukraina kaitseministeerium keeldus seda küsimust arutamast. Kuid teised Ukraina sõdurid ütlesid, et nad on FPV-de vastu kasutanud vaid harva kõrgtehnoloogilisi maa-õhk-rakette või muid õhutõrjesüsteeme, kuna neid relvi läheb tavaliselt vaja reaktiivlennukite ja helikopterite alla tulistamiseks. Ja mõned eksperdid kahtlesid, kas need on tõhusad, sest droonid on liiga väikesed ja kiired, et neid tabada või radaril üles leida.

Mõned sõjaväelased katsetavad juba laserkiiri, mis võivad rünnakul droonid hävitada, põletades neid sisuliselt energiaga, ütles NATO peasekretäri abi areneva sõjapidamise alal David M. van Weel. Sellised nn suunatud energiarelvad on tõenäoliselt odavamad ja neid on rohkem kui muud tüüpi laskemoona ning suudaksid tabada väikeseid sihtmärke nagu FPV-d. Kuid nagu kõigi tärkavate sõjapidamiste puhul, on vaid aja küsimus, millal leiutatakse vastumeetmed isegi relvastatud laserite kahjutuks tegemiseks, ütles hr van Weel reedeses intervjuus.

President Zelenski on korduvalt palunud Läänt saata rohkem õhutõrjet, mis on Euroopa ja Ameerika kaitseametnike arvates üks Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi. See võib juhtuda sel nädalavahetusel, kui USA esindajatekoda kiidab heaks abipaketi, mida vabariiklased on kuus kuud kinni hoidnud. Teised liitlased, eeskätt Saksamaa, üritavad seda tühimikku täita, sealhulgas sel nädalal peetud läbirääkimistel diplomaatide vahel Itaalias G7 grupi tippkohtumisel ja kaitseministrite vahel NATO reedesel kohtumisel.

Kolonel Reisner ütles, et sõjaväeinsenerid on otsinud uusi viise tankide hävitamiseks nii kaua, kui neid on lahinguväljal kasutatud, ja et FPV-d ei muutnud Abramseid ja teisi arenenud tanke nagu Saksa Leopardid päris kasututeks Ukrainas.

„Kui soovite maastikku haarata, vajate tanki,” ütles kolonel Reisner maasõja kõige surmavama relva kohta.

Kuid ta lisas, et FPV-d on oluline osa sellest, mis mõnede analüütikute arvates juhivad tulevast sõjapidamist maa alla, kusjuures pinnal võitlevad selle vastu kaugjuhitavad relvad. Sel juhul suunavad sõdurid relvasüsteeme lähedal asuvatest maa-alustest punkritest, et tagada nende vaatevälja ja raadiosageduse säilitamine relvade üle.

Kolonel Reisner ütles, et sellistes maalahingute võivad minna vastamisi esimese isiku vaatega droonid ja mehitamata maismaasõidukid: „Nad võitlevad üksteisega nagu „Terminaatoris”.”