Prantsusmaa president Emmanuel Macron pidas veebruaris konfidentsiaalseid kõnelusi USA presidendi Joe Bideni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, et panna alus Pariisi tippkohtumisele, mis tema lootuses raputab Lääne strateegiat Ukraina sõjas.

Lääneliitlased – Macron rääkis ametnike sõnul iga juhiga – peaksid võtma Venemaa suhtes strateegilise ebaselguse positsiooni, mis jätaks kõik sõjalised valikuvõimalused lauale, vahendab Wall Street Journal.

Idee kujutab endast radikaalset pööret seisukohast, mida Bideni valitsus oli säilitanud alates sõja algusest. Washingtoni lähenemine oli kalibreeritud vältima tegusid, mis võivad Moskvat provotseerida ja konflikti eskaleerida. Macron soovis seevastu lõpetada lääneriikide seotuse piiridega – mida nimetatakse lääne „punasteks joonteks” – ja selle asemel jätta Kreml mõistatama.

Ametnike sõnul seadis Biden kahtluse alla strateegia muutmise vajaduse, kuna kartis, et see võib viia eskalatsioonini. Scholz oli samuti ideele vastu öeldes, et sellega on oht liitlasi lõhestada ja NATO riigid sõtta tõmmata.

Kui veebruari tippkohtumine toimus, koges Prantsusmaa liider Scholzi ja teiste vastuväiteid – USA saatis Euroopa ja Euraasia asjadega tegeleva välisministri abi James O’Brieni – uue lähenemisviisi suunas.

Ürituse lõpus jahmatas Macron liitlasi, öeldes pressikonverentsil, et välistada ei tohiks ühtegi sõjalist võimalust, isegi NATO riikide sõjaväelaste saatmist Ukrainasse.

Macroni agressiivsus tsementeeris tema muutumise ühest sõja varasest tuvist selle juhtivaks kulliks. Prantsusmaa president oli konflikti alguses olnud dialoogi eestkõneleja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, hoiatades, et liitlased „ei tohi Venemaad alandada”.

Viimase aasta jooksul on Macron aga hakanud nihutama piire, kui kaugele on Lääs valmis Moskvale vastandudes minema. Ta oli varane Ukraina liitumise eestkõneleja nii NATO kui ka Euroopa Liiduga. Ta on olnud ka Ukrainale sõjalise abi andmisele suunatud diplomaatiakampaania keskmes, ühinedes Ühendkuningriigiga võimsate tiibrakettide saatmisel Kiievisse.

Kulisside taga on Prantsuse ametnikud rõhutanud, et Macron ei kavatse saata sõjaväelasi Ukrainasse lahingutegevuseks. Pigem on Prantsuse ametnikud soovitanud NATO riikidel kaaluda personali paigutamist sinna sõdurite väljaõpetamiseks ja miiniväljade puhastamiseks.

Biden ja teised USA ametnikud on korduvalt välistanud USA sõdurite saatmise Ukrainasse, sealhulgas presidendi 7. märtsil peetud kõnes olukorra kohta riigis.

Macroni jaoks on Ukraina sõda muutunud lakmustestiks Euroopa suutlikkusele ellu jääda maailmas, kus USA julgeolekugarantiid ei ole enam õhukindlad.

Prantsusmaa liider on juba pikka aega mures, et Euroopa riigid võivad muutuda pelgalt suurriikide nagu USA ja Hiina vasallideks, kui kontinent ei arenda oma sõjalist võimekust. Liitlased pilkasid seda seisukohta sageli kui Macroni ekslikku katset kopeerida Charles de Gaulle’i, II maailmasõja järgset juhti, kes oli legendaarne oma sõltumatuse ideega.

Nüüd juhib Macron tähelepanu sellele, mis paljusid Euroopa ametnikke eraviisiliselt närvi ajab: aastakümneid kestnud Atlandi-ülesed julgeolekusidemed on ohus. USA välisminister Antony Blinken saabus teisipäeval Pariisi kõnelustele Macroniga ja läheb Brüsselisse, et kohtuda teiste NATO liitlastega, tähistades alliansi 75. aastapäeva.

Kuna Donald Trump kavatseb novembris toimuvate presidendivalimiste eel kindlustada vabariiklaste kandidatuuri, kardavad Euroopa ametnikud, et USA on triivimas isolatsionismi poole. Kontinent on harjunud külma sõja järgse rahudividendi ja sellest tulenevate heldete sotsiaalsete mudelitega. Valitsused on vähe teinud, et oma kodanikke sõjaaja majandusele ohverdamisega ette valmistada.

Viimastel nädalatel on Macron hakanud kasutama tumedat retoorikat, et valmistada Prantsuse avalikkust ette otsesemaks vastasseisuks Moskvaga, hoiatades, et kui Ukraina kukub, on järgmiseks terve hulk Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Märtsi keskel avaldas tema ametlik fotograaf mustvalged fotod poksikinnastes riigipeast, kes põksib poksikotti, biitseps punnis.

„Mis Ukrainas toimub? Sõda, mis on Euroopa ja Prantsusmaa jaoks eksistentsiaalne,” ütles Macron Elysée paleest antud teleintervjuus. „Sest kui Venemaa peaks võitma, muutuks prantslaste elu. Meil ei ole enam Euroopas turvalisust.”

Macroni strateegilise muutuse kampaania võib aga lõhestada just need liitlased, keda ta soovib juhtida. Washington, Berliin ja paljud teised pealinnad kogu Lääne-Euroopas teatasid kohe pärast Macroni veebruaris avaldatud sõnavõttu, et nad ei soovi sõjaväelasi Ukrainasse saata. Punased jooned, mida Macron püüdis mitmetähenduslikkusega varjata, olid nüüd täielikult paljastatud.

„Strateegiline ebaselgus on soovitav, kuid nüüd jõudsime strateegilise ühemõttelisuseni,” ütles üks kõrge Euroopa ametnik.

Kreml kasutab lahkhelisid ära. Wall Street Journali nähtud Kremli sisememo kirjeldab Moskva plaane alustada diplomaatilist teavitus- ja mõjutamiskampaaniat, et võimendada Macroni positsiooni üle tekkinud lõhet ja nõrgendada avalikkuse toetust Ukrainale. Memos öeldakse, et kampaania peaks olema kavandatud kujutama Macroni avantüristina, kes võib vallandada sõjalise vastasseisu Lääne ja Venemaa vahel.

Pärast esialgsest kriitikalainest toibumist on Macron hakanud nägema, et Ukraina ja Venemaaga piirnevates Euroopa riikides hakkab toetus tema ideedele kasvama. Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles märtsi alguses, et idee saata NATO sõdurid Ukrainasse ei ole mõeldamatu.

Leedu presidendi riikliku julgeoleku vanemnõunik Kęstutis Budrys ütles intervjuus, et toetab Macroni kampaaniat hoida sõjalised valikud laual. Budryse sõnul on liitlased edastanud Moskvale olulist strateegilist teavet, kuulutades avalikult punaseid jooni. Kreml võib igast eskaleerumisest ette jõuda, ütles ta, sest ta teab, kuidas liitlased konflikti näevad ja „mida riigid on valmis tegema ja mida mitte”.

Eesti parlamendi riigikaitse komisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles, et Lääs julgustab Venemaad, arutledes avalikult tema punaste joonte üle, lisades: „See on psühholoogiline sõda.”

Sõja alguses võõrandus Macron esialgu oma kolleegidest Ida-Euroopas, surudes peale dialoogi Putiniga. Nädalapäevad enne Venemaa sissetungi hoiatas Poola president Andrzej Duda Macroni, et ta „teeb ​​sama vea, mida Chamberlain tegi” enne Teist maailmasõda, püüdes Venemaa liidriga läbi rääkida.

Macron sõitis konflikti ärahoidmiseks Kiievi ja Moskva vahel ning pärast Venemaa sissetungi suhtles ta regulaarselt Putiniga, püüdes teda läbirääkimiste laua taha meelitada. Macron lubas võttegrupil dokumenteerida mitu oma telefonikõnet riigijuhtidega, sealhulgas ühe, kus Putin üritas Prantsusmaa liidrist vabaneda, et saaks jäähokit mängima minna.

„Iga kord, kui proovite temaga läbi rääkida, teeb ta midagi agressiivsemat,” ütles tollane Briti peaminister Boris Johnson Macronile ühes kõnes, mis toimus pärast seda, kui Putin tunnustas kahe Ukrainast lahku löönud piirkonna iseseisvust mastaapse sissetungi eelmängus.

„Ma arvan, et meil oli läbirääkimisteks õigus,” vastas Macron inglise keeles Johnsonile. Alternatiiviks pakkus Macron välja sõdurite saatmist. „Olgem kõik koos selged: keegi meist ei olnud valmis minema ega ole ka praegu valmis Ukrainasse minema ja sõjaväelasi Ukrainasse saatma,” ütles ta.

Macroni diplomaatiline lähenemine hakkas aga konflikti süvenedes hääbuma. Venemaa korraldas jõhkra pommitamise ja maapealse rünnaku. Prantsusmaad tabasid Venemaa küberrünnakud, sealhulgas üks Prantsusmaa haigla vastu. Macron ja Putin lõpetasid telefoni teel rääkimise ja hakkasid avalikkuses üksteise pihta nooli suunama.

Eelmise, 2023. aasta mais sõitis Macron Slovakkiasse Bratislavasse, kus ta kutsus Läänt üles andma Ukrainale julgeolekugarantiid. Macron, kes kuulutas 2019. aastal kurikuulsalt NATO „ajusurnuks”, teatas nüüd, et „Putin on [alliansi] elustanud kõige hullema elektrišokiga”.

Aasta 2023 kevadel alustas Ukraina vastupealetungi, kuid lääneliitlased vaevlesid selle üle, kas saata Ukrainale võimsamaid relvi, et oma eelist kasutada. Viivitused andsid venelastele aega tugevama kaitse ehitamiseks, mis lõpuks nurjas vasturünnaku.

Prantsusmaa jäi Ukrainale relvade tarnimisel maha USA-st ja Saksamaast. Saksamaa mõttekoja Kieli Instituudi andmetel eraldas Prantsusmaa sõja esimese kahe aasta jooksul sõjaliseks abiks 635 miljonit eurot. Võrreldes 17,7 miljardi euroga Saksamaalt ja 42,2 miljardi euroga USA-lt. Prantsuse ametnike sõnul ei arvesta arvutused Prantsusmaa tarnitavate relvade tõhusust.

Käesoleva, 2024. aasta veebruariks olid Vene väed Ukraina vastupealetungi ära tõrjunud ja asusid taas rünnakule, tehes edusamme. Prantsusmaa järgis Ühendkuningriiki ja Saksamaad Kiieviga kümneaastase kahepoolse julgeolekupakti allkirjastamisel, millega Prantsusmaa lubas anda kuni 3 miljardit eurot täiendavat sõjalist abi. Pakett tundus aga olevat liiga väike, liiga hilja.

Päevi hiljem kukkus Avdijivka. See oli esimene kord mitmete kuude jooksul, kui Vene väed vallutasid Ukraina linna.

Élysée palees helisesid häirekellad. Macroni jaoks oli Lääne keskendumine eskaleerumise vältimisele – kehtestades avalikult oma sõjas osalemisele punased jooned – andnud tagasilöögi. Strateegia oli jätnud Prantsusmaa ja tema liitlased poliitiliselt jänni, ütles Macron hiljem seadusandjatele, samal ajal kui Putin tegutses piiranguteta, reklaamides Venemaa tuumaarsenali ja külvates Ukraina üle suurtükimürskudega.

Macron helistas Bidenile ja Scholzile, et öelda neile, et soovib tulevast Pariisi tippkohtumist kasutada Putinile sõnumi saatmiseks. Lääne pealinnad peaksid lõpetama sõjaliste võimaluste välistamise, ütles Macron, öeldes juhtidele, et soovib pärast tippkohtumist uue poliitika avalikustada.

Scholz vastas, et kui Macron tuleb sellega avalikult välja, on kantsler ja teised juhid sunnitud selle tagasi lükkama. Ta soovitas Macronil tungivalt seda sammu mitte teha öeldes, et see võib tekitada liitlaste vahel lahknevuse tunde, ütlesid ametnikud.

Macron oli Scholzi ja teisi juhte strateegilise muutuse vajadusest informeerinud juba mitmeid kuid varem. Prantsusmaa kõrgeim sõjaväelane Thierry Burkhard saatis oma NATO kolleegidele kirja, milles kirjeldas, kuidas liitlased saaksid toetada Ukrainat riiki saadetavate sõjaväelastega. Prantsuse ametnik ütles, et need ideed hõlmasid seal Ukraina vägede väljaõpet, kaitsesüsteemide käitamist ja kübersõjas abistamist.

Kuid Lääne isikkoosseisu väljavaade Ukrainas – olgu see siis tsiviil- või sõjaväelane – tõstatas terava küsimuse, kuidas peaksid liitlased reageerima, kui keegi peaks hukkuma Venemaa rünnakus.

USA ametniku sõnul oli Bideni valitsus mures, et Venemaa võib võtta sihikule kõik Prantsuse sõjaväelased, kes võidakse saata Ukrainasse. Ametnik ütles, et sellega kaasneb oht Prantsusmaa ja potentsiaalselt ka teised lääneriigid sõtta tõmmata.

Macron ütles aga ametniku sõnul liitlastele, et kui Venemaa võtab sihikule Prantsuse sõjaväelased, poleks vaja NATO-t ega USA-d kaasata. Prantsusmaa on kandnud kaotusi näiteks sõjalistes kampaaniates Aafrikas, ilma liitlaste poole abi saamiseks pöördumata.

Enne veebruari tippkohtumise algust ütles Slovakkia peaminister Robert Fico televisioonis edastatud briifingul, et tippkohtumiseks saadud ettevalmistavad materjalid ajasid külmavärinad peale. Tema sõnul viitavad dokumendid sellele, et mitmed NATO ja EL-i riigid kaaluvad sõjaväelaste saatmist Ukrainasse. Fico lisas: „Ma ei oska öelda, mis eesmärgil ja mida nad seal tegema peaksid.”

Kui Fico, Scholz, O’Brien ja teised juhid 26. veebruaril Élysée paleesse saabusid, oli pinge tõusmas. Grupp istus palee kullatud lae all pika laua taga. Macron jagas oma mõtteid strateegilise mitmetähenduslikkuse vajalikkusest.

Prantslane palus seejärel enda kõrval istunud Scholzil vastata. Scholz oli sellele ideele ägedalt vastu, ütlesid ametnikud. Ükshaaval võtsid sõna Hollandi, Poola ja Kreeka juhid ning lükkasid selle idee viisakalt tagasi. Eesti peaminister toetas Macroni, öeldes, et liidrid peavad lõpetama ütlemise, mida nad konfliktis ei tee, ja keskenduma sellele, mida nad teevad.

Bideni valitsuse kõrge ametnik ütles, et O’Brien kutsus osalejaid üles väljendama tugevat toetust algatustele, milles nad kõik nõustusid – sealhulgas vajadusele kiirendada laskemoona voolu Ukrainasse ja Ukraina vägede väljaõppe graafikut –, mitte keskenduda oma erimeelsustele.

Pärast ühist söömist suundusid juhid tagasi oma vastavatesse hotellidesse. Macron astus samal ajal poodiumile ajakirjanikke täis ruumi ees teatades, et liitlased suurendavad jõupingutusi Kiievile suurtükiväe laskemoona ja kaugmaarakettide hankimiseks ning töötavad ka relvatootmise sisseseadmise nimel Ukrainas.

Küsimusele, kas liidrid on tippkohtumisel arutanud sõjaväelaste saatmist Ukrainasse vastas Macron, et selles küsimuses ei ole üksmeelt, kuid midagi ei tohiks välistada.

„Paljud inimesed, kes ütlevad täna: „mitte kunagi, mitte kunagi” olid samad inimesed, kes ütlesid kaks aastat tagasi: „Mitte kunagi, mitte kunagi tanke, mitte kunagi lennukeid, mitte kunagi kaugmaarakette,” ütles Macron. „Tuletan meelde, et kaks aastat tagasi ütlesid paljud selle laua taga: „Me hakkame pakkuma magamiskotte ja kiivreid”.”

Tagasi oma hotellitoas ei uskunud Scholz oma kõrvu, ütlesid ametnikud. Macron avaldas avalikult ideid, mille tema ja teised juhid olid samal päeval eraviisiliselt tagasi lükanud. Saksamaa kantslerit kimbutas ka Macroni viide kiivritele. Berliini oli 2022. aasta alguses, kui Venemaa valmistus oma sissetungiks, laialdaselt naeruvääristatud, kuna pakkus Ukraina vägedele 5000 kiivrit. Saksa ametnikud ütlesid, et nad lihtsalt vastasid Ukraina soovide nimekirjale esemetega, mida on kõige lihtsam saata ilma parlamendi ja muude heakskiitmismenetlusteta.

Järgmisel päeval tegi Scholz sotsiaalmeedias postituse, milles kirjutas: „Euroopa riikide ega NATO maavägesid ei tule.”

Macron oli rahutu. Ta sõitis Prahasse, kus Tšehhi võimud olid algatanud Ukraina jaoks üliolulise laskemoona kogumise, ja pidas kõne, milles meenutas, kuidas Euroopa külma sõja ajal kaheks lõigati. Macroni sõnul viis argus selleni, et pool Euroopat jäi Nõukogude võimu alla.

„Kindlasti on meie Euroopas lähenemas hetk, mil me ei tohiks olla argpüksid,” ütles Macron. „Sõda on meie pinnale tagasi pöördunud.”