Möödunud, 2023. aasta sügisel juhtus Soome kaitseväes mitu rasket õnnetust. Üheksa ajateenijat olid uppumisohus. Teises õnnetuses hukkus ajateenija.

Kaitseväe juhataja Timo Kivinen võttis pärast seda kasutusele armee standardite kohta karmid meetmed. Detsembris kirjutas ta alla korraldusele: Teenuse ohutuse osas ei tehta järeleandmisi. See oli tõsine meeldetuletus kogu organisatsioonile, et pöörata tähelepanu ohutusele, vahendab Yle.

See polnud esimene kord, kui kaitseväes juhtuvad rasked õnnetused. 2000ndatel aastatel on õnnetustes hukkunud 10 ajateenijat ja 2 reservväelast.

Üks hukkunutest on mereväeakadeemia ajeteenijast kadett Aarne Kokko. Yle uuris, millised sündmused viisid tema surmani nädal enne jõule 2015. aastal. Mida juhtumist õpiti ja kas Aarne surma oleks saanud ära hoida?

Õnnetusjuhtumeid kaitseväes kajastab ka hiljutine Yle dokumentaalfilm Ajateenija surm.

Maapind oli lumevaba, sooja neli kraadi. Üheksa sõjakooli ajateenijast kadetti harjutasid Hankos Syndalenis lahinglaskmist.

Rühm hargnes metsas rivis laiali ja jagunes kolmeliikmelisteks patrullideks.

Pimedast metsast paistsid välja helkurmaterjaliga märgistatud sihtmärgid. Läbi ründerelva valgusevõimendi näevad need välja nagu rohelised valguspunktid.

Koos tulistamisega pidid patrullid ükshaaval piirkonnast taganema.

Vasakult lahkuv patrull taandus liiga kiiresti. Keskel asuv patrull jäi laskesektoris 50 meetrit ettepoole.

See polnud pimeduses ainus viga.

Kui keskel oleva patrulli ajateenija tõusis põlviliasendist püsti, reageeris vasakpoolse patrulli ajateenija. Ta nägi valgust ajateenija kiivril ja tulistas.

Ta arvas, et tabas sihtmärki.

Õnnetuste uurimiskeskus OTKES modelleeris pärast seda, kuidas näeb mets välja läbi automaatrelva valgusevõimendi.

Kaks keskmise rühma ajateenijat kutsusid oma võitluskaaslasi. Nad olid tabanud märki ja pidid eemalduma.

Kui nende kaaslane maast ei tõusnud, hüüdis üks ajateenijatest „stopp”.

Tulistamine peatati. Ajateenija Aarne Kokko lamas maas selili.

Tulistamise juht helistas hädaabinumbril. Ajateenija oli surnud.

Ajateenija isa Jouni märkas juba 17. jaanuari hommikul, et keegi on helistanud.

Kõne oli sõjakoolist. Hommik muutus õudseks ja šokeerivaks. Lein ja kibestumine lisandusid hiljem.

Poeg Aarne oli eriti uhke selle üle, et pääses sõjakooli. Ohud ei tulnud isal mõttessegi.

Õnnetusest on praeguseks möödas 8 aastat. Isa Jouni räägib, et kogu selle aja on tal olnud valu rinnus ja klomp kurgus.

Aarne surm ja sellega seotud tunded naasevad siis, kui ta kuuleb ajateenijatega juhtunud õnnetustest.

Aarne Kokko surmani viinud õnnetust uuris õnnetuste uurimiskeskus OTKES.

Järeldus oli selge: surmava lasu sooritanud inimene arvas, et tulistab sihtmärki. Ajateenijate kiivritest peegeldunud valgus meenutas sihtmärki läbi ründerelva valgusevõimendi.

Pimedas lahinglaskmine oli ajateenijate jaoks liiga keeruline.

OTKES on uurinud kaitseväe raskemaid õnnetusi. Ta on teinud ettepaneku anda ausat infot ohuolukordadest ja õnnetustest. Sellistest olukordadest teatamine aitaks ette näha ja ennetada tõsiseid õnnetusi.

OTKES on oma soovitusi korranud peaaegu 20 aastat.

On ilmselge, et aega on möödunud päris palju. Loomulikult loodame, et meie soovitusi rakendatakse võimalikult kiiresti, et parandada ohutust. Hea riskijuhtimine hõlmab kõrvalekallete kogumist ja neile reageerimist, räägib OTKESi juht Kurt Kokko.

Soome kaitsevägi rakendas OTKES-i soovitusi alles 2022. aastal. PVRIPO-nimelise süsteemi kaudu teatati 2023. aastal kokku 1749 ajateenistuses juhtunud õnnetusest. Neist raskeid õnnetusi oli üle 300. Üks ajateenija hukkus.

Kaitseväe väljaõppe juht, brigaadikindral Manu Tuominen rõhutab, et kaitseväes toimub väljaõpe sõjaolukorra jaoks. Seetõttu on õppused ohtlikud.

Tuomineni sõnul oli Aarne Kokkoga juhtunud õnnetus eriti kahetsusväärne. Pärast seda on korda muudetud ja sellisid pimedas laskmisi enam ei korraldata enne piisavat väljaõpet.

Aarne surmani viinud õnnetuse üle käis kolm aastat kestnud kohtuprotsess, mis päädis ringkonnakohtu otsusega.

Kohus mõistis õppuse juhi õigeks.

Tulistamise juht sai kolmekuulise tingimisi vanglakaristuse. Tulistamise juhendajat karistati teenistuskuriteo ja surma põhjustamise eest 3000 euro suuruse rahatrahviga.

Kohtu hinnangul põhjustasid süüdimõistetud Kokko surma oma ettevaatamatusest.

Aarne Kokkot tulistanud ajateenijat karistas kohus teenistuskuriteo ja surma põhjustamise eest 180 euro suuruse rahatrahviga. Ta ei soovinud Yle-le intervjuud anda.

Vastutus õnnetuse eest lasub Aarne Kokko isa sõnul kaitseväel, mis loob ohutuskultuuri. Ta ütleb, et tal on tulistajast kahju.

Ma tunnen, et see laskeharjutus pani ta ka üsna võimatusse olukorda. Ma pole tema peale kunagi viha pidanud ja soovin talle ainult parimat. Loodan, et ta on sellest üle saanud ja oma elu korda saanud, räägib isa.