Kreml segas satelliitsignaale Briti kuninglike õhujõudude RAF-i lennukil, mille pardal oli kaitseminister, „metsikult vastutustundetu” elektroonilise sõjategevuse käigus ministri visiidil Poolasse.

Venemaa segas Grant Shappsi lennuki signaali, kui see lendas eile kolmapäeval, 13. märtsil Venemaa Kaliningradi eksklaavi lähedale, vahendab Daily Mail.

Lennuki RAF Dassault Falcon 900 peamine GPS-süsteem ja selle satelliitside blokeeriti 30 minutiks.

Rünnak toimus ministri tagasilennu ajal Poolast. Sotsiaalmeedias jälgiti üksikasju kaitseministri lennu kohta Ühendkuningriigi NATO liitlase juurde.

Shapps tegi päevareisi Ida-Euroopasse, et kohtuda Ühendkuningriigi sõduritega, kes osalesid õppusel Steadfast Defender – NATO suurimal manöövril pärast külma sõda.

Lennuk lendas eile õhtul tagasiteel Kaliningradist 100 kilomeetri kaugusel, olles samal hommikul lahkunud Londoni lääneosas asuvast RAF Northoltist.

Sajad samas õhuruumis tegutsevad kommertslennud on viimastel kuudel teatanud sarnastest probleemidest, kui Kreml suurendab oma elektroonilise sõjapidamise (EW) kampaaniat Lääne vastu.

Ilma GPS-ita kaotavad piloodid olukorrateadlikkuse – tegelikult pole nad oma asukohast teadlikud –, mis halvemal juhul võib põhjustada surmava kokkupõrke.

Ühendkuningriigi kaitseallikate sõnul ei kujutanud häire Shappsi lennukile eile mingit ohtu, kuna see on varustatud varusüsteemidega, millest Venemaal ei õnnestunud läbi tungida.

Signaalide segamise mõju on saanud tunda nii hävitajad Eurofighter Typhoon, F-35, transpordilennukid A400M kui ka lennukid Voyager. Eksperdid on hoiatanud, et sedalaadi tegevus viitab Venemaa agressiivsele lähenemisele Läänele.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Varssavi kindlustanud oma piiri Kaliningradiga, mis jääb Läänemere äärde Poola ja Leedu vahele. Venemaa ainsa jäävaba sadamana Läänemerel peab Moskva seda riikliku julgeoleku seisukohalt ülioluliseks.

See juhtus ajal, kui Shapps toetas üleskutseid sõjaliste kulutuste suurendamiseks 3 protsendini riigi SKT-st, rõhutades: „Ma tahan suuremat eelarvet.”

Julge sammuna, mis avaldas eile õhtul peaminister Rishi Sunakile täiendavat survet, ütles kaitseminister, et Vladimir Putini ohule vastamiseks on vaja rohkem raha.

Reisides Poolasse, mis on NATO partner, kes juba kulutab kaitsele 4 protsenti SKT-st, kirjeldas ta oma nägemust korralikult rahastatud relvajõududest, sealhulgas naeruväärse värbamisprotsessi ümberkorraldamisest.

Tema üleskutse on suur tõuge kampaaniale, et suurendada kulutusi Suurbritannia sõjalisele eelarvele.

Praegu kulutab Ühendkuningriik kaitsele 2,27 protsenti SKT-st (sisemajanduse koguproduktist). Eile õhtul ütles Shapps, et pooldab kolme protsendi kulutamist ja kutsus üles selle lisamist konservatiivide üldvalimiste manifesti.

Ta ütles: „Ma olen välja mõelnud fraasi, mis tähistab liikumist sõjajärgsest sõjaeelsesse aega. Peame olema palju paremini ette valmistatud.”

„Kaitse on parim viis end kaitsta sõjalise konflikti eest, seda peab näitama oma vastasele, nii et ma olen selgelt [3 protsendi] poolt,” sõnas ta.

„Kolm protsenti oleks tulevase manifesti küsimus, minu jaoks oleks see tee. Sellele tuleb kindlasti mõelda järgmise parlamendi jooksul,” lisas ta. „Me elame ohtlikumas maailmas, Putinit saadab eesliinil edu.”

Shapps pooldas 3 protsenti juba kaks aastat tagasi, kui ta esitas väljakutse konservatiivide juhtkonnale. Kuid see on esimene kord, kui ta kordab oma nõuet pärast kaitseministriks saamist.

Ta lisas, et oluline on tagada Läänes piisav sõjaline mastaap, et keegi nagu Putin ei saaks oma demokraatliku naabri juurde marssida ja seda üle võtta, lisades: „Ma tahan suuremat eelarvet.”

Rahandusminister Jeremy Hunt sai eile väljakutse kaitsekulutustega seoses, kui ta arutas parlamanedi rahanduskomisjoniga eelmisel nädalal oma eelarvet, mis ei anna kaitseks uut raha.

Hunt ütles parlamendi liikmetele: „Ma usun, et peame kaitsele rohkem kulutama, ma arvan, et maailm muutub ohtlikumaks. On ilmselge, et Venemaa ja Hiina tahavad ümber pöörata rahvusvahelise korra, mis on toonud maailmale rohkem rahu ja õitsengut kui ükski teine ​​inimkonna eksisteerimise ajal.”

Rahandusminister ütles, et valitsus on juba „palju ära teinud” ja on võtnud kohustuse tõsta kulutusi 2,5 protsendini SKT-st.

Kuid ta ütles, et kurikuulsalt kulutavas kaitsehangete süsteemis on vaja „täiendavaid reforme”, enne kui rohkem raha eraldatakse. Ja ta ütles, et ministrid ja teenistusjuhid peavad „täielikult mõistma Ukraina sõja tagajärgi”, enne kui nad otsustavad, „mis tüüpi asjadesse peaks tulevikusõdade jaoks investeerima”.

Shapps ütles eile, et ta koostab ka plaane, kuidas muuta sõjaväeteenistuse kohutavalt aeglast värbamisprotsessi, mis sunnib kandidaate tavaliselt 12–18 kuud ootama, enne kui nad lõpuks oma väljaõpet alustavad.

Samuti kaotatakse meditsiinilised kriteeriumid, nii et kandidaatidel ei takistata enam pärilike geenihäirete tõttu värbamist.

Ta märkis ka, et armee sajanditevanune keeld sõduritel habet kanda on arhailine ja see tuleks tühistada.

Shapps ütles: „Teid võidakse tagasi lükata kõige naeruväärsematel põhjustel. Meditsiinilised testid küsivad perekonna ajaloo kohta ja kui nad arvavad, et 40 aasta pärast võib teil mõni haigus tekkida, siis öeldakse, et te ei saa täna teenistuses osaleda. Kui nad tõenäoliselt 40 aasta pärast ei ole enam teenistuses.”

„Nii et meil peab olema sellele palju-palju mõistlikum lähenemine. Keda huvitab, kui kellelgi on habe? Kas see tähendab tõesti, et te ei saa võidelda? Me elame 21. sajandil, on aeg edasi liikuda,” märkis ta.

„Peamine asi, mida peame tegema, on tagada, et me ei sea inimestele takistusi. Kui te olete selles Amazonase maailmas noor, kes kandideerib mõnda meie relvajõududesse ja tegelikult võtab sellesse pääsemine aega kuus, 12, 18 kuud, siis võib-olla olete selleks ajaks liikunud järgmise suure asja juurde,” sõnas ta.

Kaitsekulutuste suurendamise kampaania käigus on julgeolekuminister Tom Tugendhat ja Indo-Vaikse ookeani piirkonna minister Anne-Marie Trevelyan ühinenud sellega, nõudes kulude kohest tõstmist 2,5 protsendini SKT-st.

Neli endist kaitseministrit on toetanud ka samuti armeele, kuninglikule mereväele ja kuninglikele õhujõududele raha lisamise nõuet: Sir Malcolm Rifkind, Sir Michael Fallon, Sir Gavin Williamson ja Lord Hammond.

Aastal 2022 Royal United Services Institute (RUSI) läbiviidud uuringud ütlesid, et 3 protsendi saavutamine 2030. aastaks nõuab valitsuselt selleks aastaks umbes 157 miljardit naela lisakulusid.

See oleks suurim kasv alates 1950ndatest aastatest, mil Korea sõja ja Nõukogude Liidu ohu tõttu kasvasid kaitsekulutused 6,6 protsendilt 1950. aastal 9,6 protsendini 1952. aastal.

Selline tohutu kasv eeldaks Ühendkuningriigilt ka sõjatööstusbaasi laiendamist ja tootmismahtude suurendamist. RUSI ennustas, et ka Suurbritannia täiskohaga relvajõudude suurus kasvab 25–30 protsendi võrra.