Venemaa riigimeedia teatel otsib Gruusia koosseisu kuuluv Abhaasia liitu Venemaa ja Valgevenega. Separatistliku piirkonna välisministri Inal Ardzinba kommentaarid avaldas Kremli hääletoru uudisteagentuur TASS.
Ainult Venemaa ja mõned tema partnerriigid nagu Süüria ja Nikaraagua tunnustavad Abhaasiat iseseisva riigina. Peaaegu kõik ÜRO liikmesriigid peavad Abhaasiat Gruusia osaks.
Mõistame, et teekond föderaalliitu on üsna pikk ja raske. Kuid suur osa rahvast toetab suunda, ütles Ardzinba noortele suunatud üritusel.
Tema sõnul keskendub Abhaasia praegu eelkõige suhete loomisele Valgevenega. Ühtlasi tänab ta Venemaad „toetuse” eest ja ütleb, et valdav enamus Abhaasia elanikest toetab Venemaa „sõjalist erioperatsiooni” ehk agressioonisõda Ukrainas.
Usun, et Venemaa presidendivalimiste hääletuse tulemused Abhaasias annavad selge pildi, et rahvas teab, mida tähendab tänu.
TASS-i andmetel on Abhaasia umbes 245 000 elanikust kuni 130 000-l ka Venemaa kodakondsus. Vene riigi ametliku väljaande teatel saavad nad Venemaa presidendivalimistel hääletada ka aegunud passiga.
Abhaasia ja Gruusia teine mässuline maakond Lõuna-Osseetia etendasid 2008. aastal Venemaa ja Gruusia vahelises lühikeses sõjas märkimisväärset rolli, mis lõppes Venemaa ülekaaluka võiduga. Gruusia toonane president Mihhail Saakašvili oli võimule tulles lubanud piirkonnad Gruusia võimu alla tagasi tuua. Arvatakse, et Gruusia sõda sillutas Venemaa presidendile Vladimir Putinile teed agressioonisõjale Ukrainas.
Varem Moldova koosseisu kuulunud Gagauusia autonoomne piirkondpalus enne seda Moskva abi ja süüdistas Moldova valitsust „russofoobias”. Teine Moldova separatistlik piirkond Transnistria palus samuti Venemaa valitsuselt kaitset.
Eelmisel , 2023. aastal hoiatas Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev, et Venemaa võib annekteerida Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Medvedjev süüdistas Gruusia võimalikku NATO-ga liitumist arutades NATO-t olukorra teravdamises. Sellest kirjutas Politico.
