Ukraina on aasta lõpuks saamas suures koguses laskemoona, mida ta kõige enam vajab. See ei tule USA-st ega ühestki muust NATO tugisambast.

Pigem sõlmib tehinguid Saksamaa ja Poola vahele jääv 10 miljoni elanikuga merepiirita riik, mis on tuntud pigem oma maalilise pealinna ja kuulsa õlle kui sõjalise võimekuse poolest, vahendab Wall Street Journal.

Tšehhi Vabariik, endine Nõukogude Liidu satelliitriik, kes ei tunne suurt kaastunnet Venemaa püüdlustele taastada oma kaotatud impeerium, on üks Ukraina tulihingelisemaid toetajaid. Aktiveerides külma sõja ajast pärinevaid suhteid, on ta hankimas umbes 800 000 suurtükimürsku erinevatelt tarnijatelt, mis ulatuvad üle kogu maakera, ja tuvastanud veel 700 000 suurtükimürsku, mida saaks lisarahaga kindlustada.

Kastid sisaldavad 300 000 Nõukogude standardile vastavat mürsku ja umbes 500 000 Läänes toodetud mürsku, mis tarnitakse mitmete partiidena aasta lõpuks. Tšehhi valitsus teatas, et kui leitakse raha, on saadaval rohkem mürske. Kokku tagaks Tšehhi ametnike hinnangul umbes 3 miljardi euroga umbes 1,5 miljonit mürsku, mis on murdosa Ukrainale mõeldud 60 miljardi dollari suurusest abipaketist, mis on praegu USA kongressis lukku jäänud.

Saadetised, mis Tšehhi ametnike sõnul võivad hakata Ukrainasse jõudma mõne nädala jooksul, tulevad ajal, mil Ukraina armee on sunnitud laskemoona ja sõjaväelaste nappuse tõttu tagasi tõmbama kohtades, mis seisavad silmitsi Venemaa rünnakuga.

Lääne luure hinnangul on Ukraina üksused sedavõrd ammendunud, et nad tulistavad nüüd vaid kaks mürsku iga 10 Venemaa tulistatud mürsu kohta.

Ukrainlaste julgus ei saa otsa, kuid „neil hakkab laskemoon otsa saama”, ütles Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Jens Stoltenberg.

Seevastu Venemaa, kes on suurendanud kodumaist tootmist ja hankinud varustamiseks liitlasi nagu Põhja-Korea, Iraan ja Valgevene, ületab nüüd lahinguväljal nii Ukrainat kui ka NATO-t.

Mõned sõjalised analüütikud väidavad, et Ukraina vajab iga kuu kuni 200 000 erineva kaliibriga mürsku, et tõrjuda uut rünnakut. Tšehhi Vabariigi korraldatud tarned võivad aidata Ukraina kaitsjatel Venemaa edasitungi tagasi hoida, samal ajal kui Lääs tõstab aeglaselt oma relvatootmist.

„Tšehhi algatus aitab Ukrainal rinde stabiliseerida ja võita tagasi edumaa,” ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine töötaja Nico Lange.

Varjatud hankeplaani taga seisvad Tšehhi ametnikud ütlesid, et nende jõupingutused algasid vahetult enne Venemaa täismahulist sissetungi kaks aastat tagasi ning läksid suures osas mööda NATO ja Euroopa Liidu raskest bürokraatiast.

Erinevalt USA-st, Prantsusmaast või Saksamaast, mis keskendusid peamiselt kodumaise tootmise suurendamisele Ukraina varustamiseks, ütlesid Tšehhi ametnikud, et nende algatus keskendus olemasolevate materjalide hankimisele. Tšehhi ametnikud hakkasid vaikselt üle maakera käima, sõlmisid müügitehinguid ja pidasid läbirääkimisi paljude tootjariikide ekspordilitsentside üle.

Tšehhi ametnike sõnul oli riigi minevik endise Nõukogude satelliidina ootamatu õnnistus. See andis riigile nii olulise relvatööstuse kogemuse globaalsete klientidega kui ka head suhted paljude globaalse lõunaosa riikidega suurte nõukogudeaegsete relvade varude ja võimega toota rohkem.

Ametnikud ei ütle, kust mürsud pärinevad, kuid väidavad, et tarnijate hulgas on ka mõned Venemaa liitlased. Seevastu USA ja lääneeurooplaste sarnased palved potentsiaalsetele tarnijatele Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas on Lääne ametnike sõnul tagasi lükatud.

NATO ja EL-i ametnikud on viimastel päevadel Tšehhi algatust avalikult toetanud. Saksamaa on seni lubanud üle 500 miljoni euro, mis on kõigi osalejate seas vaieldamatult suurim kohustus, teatasid Tšehhi ametnikud.

Tšehhi lähenemine oli tegutseda vahendajana, ütles Tšehhi Ukraina erisaadik Tomas Kopecny, kes aitas läbirääkimisi pidada. Praha pöördus riikide poole, kellel oli laos tootmisvõimsust või ühilduvat laskemoona, ning ühendas need lääneriigiga, kes esitab tellimuse ja maksab saadetise eest.

Tšehhi Vabariik korraldaks seejärel logistika nii, et saadetised liiguvad kas läbi tema enda piiride või läbi kolmandate riikide, hägustades igasuguse otsese seose päritoluriigi ja Ukraina vahel, et mitte avaldada tarnijat Moskva vihale.

„Konfidentsiaalsus on siin võtmetähtsusega: me räägime kõigiga, olenemata nende ustavusest või poliitilisest seisukohast – välja arvatud väga üksikud erandid, näiteks Põhja-Korea,” ütles Tšehhi valitsuse riikliku julgeoleku nõunik Tomas Pojar.

Praha jõupingutused paljastasid lahknevuse mõnede valitsuste sõbraliku suhtumise vahel Venemaasse avalikult ja nende avatuse vahel Ukraina liitlastega eraviisiliselt äri teha, ütles kaitseministri asetäitja Jan Jires.

„Kui tulete hunniku rahaga, on nad huvitatud ja Tšehhit peetakse neutraalseks võrreldes USA-ga, mis on sageli polariseeriv,” ütles Prahas asuva mõttekoja European Values ​​Centre for Security Policy juht Jakub Janda.

Seni on Tšehhi Vabariik saanud raha kokku umbes 300 000 mürsu jaoks. Annetajate hulgas on Saksamaa, Kanada, Holland ja Taani. USA ei kuulu praeguses etapis ostjate klubisse.

„Oleme nagu kääbikud – väikesed ja rahumeelsed, kuid kriisihetkel hüppame, et luua liite palju võimsamate riikidega ja saavutada tulemusi,” ütles Kopecny, viidates J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda” saagale.

Leekidest haaratud Kremlit kujutavaid sokke kandnud Kopecny ütles, et Tšehhi Vabariigi minevik Nõukogude Liidu satelliidina oli tema riigi karmi positsiooni põhjuseks sõjas. Tema valitsus peab Venemaa lüüasaamist Ukrainas hädavajalikuks ega usu läbirääkimistesse president Vladimir Putiniga.

Kui suuremad lääneriigid nagu USA on arutanud ohtude üle, mis kaasnevad Ukrainasse uut tüüpi relvade saatmisega, kartes Moskvat provotseerida, siis Tšehhi Vabariik hakkas varakult toimetama Kiievisse peamisi lahingutanke, raketiheitjaid ja suuri suurtükke. Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva uputanud kanderaketi tarnis Tšehhi Vabariik.

„Oli masendav näha, et riigid, mis on palju jõukamad ja võimsamad, olid passiivsed, kui see oli ukrainlaste ja sellest tulenevalt ka meie elu ja surma küsimus,” ütles Kopecny.

Lange ütles, et Tšehhi algatuse edu oli õppetund suurematele NATO liikmesriikidele, kes on keskendunud oma relvatootmise kiirendamisele, mis on aeglane protsess ja mis piirab praegu Ukraina tarneid.

USA toodangu kasvu on aeglustunud Kongressi eelarve ummikseis. Armee omandamiste, logistika ja tehnoloogia ministri abi Doug Bushi sõnul suudab Ameerika 2024. aasta lõpuks toota ligi 70 000 mürsku kuus, mis tõuseb 2025. aasta keskpaigaks 80 000-ni kuus.

Kõik Euroopa relvatootjad suurendavad tootmist, kuid reguleerimise, tarneahela probleemide, riikliku rahastamise ja tööjõupuuduse tõttu on tootmises oodata märkimisväärset tõusu alles järgmise aasta lõpus või 2026. aasta alguses. Mitme riigi ametnike ja tööstuse esindajate sõnul võtab olemasoleva laskemoonatehase laiendamine aega umbes kaks aastat ja uue püstitamine umbes viis aastat.

NATO liitlaste suutmatus varustada Ukrainat piisava laskemoonaga ei ole võimekuse, vaid poliitilise tahte küsimus, ütles NATO esindaja Stoltenberg neljapäeval ajakirjanikele.

EL on öelnud, et tema relvaettevõtted suudavad 2024. aasta lõpuks toota 1,4 miljonit mürsku aastas ja 2025. aasta lõpus kaks miljonit. Kuni 50% kogu ELi kaitsetööstuse toodangust eksporditi kuni 2023. aasta keskpaigani kolmandatesse riikidesse peale Ukraina ja EL-i ametnikud on avalikult kutsunud kaitseettevõtteid eelistama eksporti Kiievisse. Ühendkuningriik, üks maailma suurimaid mürskude tootjaid väidab samuti, et tema suutlikkus mürske toota on 2025. aasta alguseks kaheksakordistunud võrreldes Moskva täiemahulise sissetungi eelse tasemega.

Võrdluseks, vaatamata sellele, et Venemaa on rangete majandussanktsioonide all, on riik valmis Lääne luure hinnangul sel aastal tootma peaaegu kolm korda rohkem suure kaliibriga laskemoona kui USA ja Euroopa kokku. Briti mõttekoja Royal United Services Institute andmetel kasvab Venemaa üldine suurtükiväe tootmine, sealhulgas rakettide oma kolme miljonini aastas.

„Lääne algatusi on takistanud… soov toota Euroopas või USA-s, sest riigid tahtsid ühendada Ukraina toetamise oma tööstuse toetamisega,” ütles Jires. „See on õigustatud eesmärk, sest me peame end uuesti relvastama, kuid sellest pole kasu Ukraina viivitamatuks abistamiseks.”