Asi pole enam niivõrd uute sõdurite värbamises, kuivõrd olemasolevate sõdurite veenmises mitte lahkuda.
Sel nädalal esitles Prantsuse relvajõudude minister Sébastien Lecornu talentide säilitamise kava, et ergutada sõjaväelasi mundrisse jääma.
See juhtus paar päeva pärast seda, kui Saksamaa parlamendile esitatud aastaaruanne näitas, et 2023. aastal lahkus Bundeswehrist umbes 1537 sõdurit, vähendades sellega koosseisu 181 514 töötajani, vahendab Politico.
„Need vestlused toimuvad nüüd kõigis pealinnades, kõigis demokraatiates, kus on professionaalsed armeed ilma ajateenistuseta,” ütles Lecornu esmaspäeval, mainides Ühendkuningriiki ja USA-d.
„NATO kohtumistel saame rääkida varustusest, aga nüüd räägime ka… kinnihoidmise tasemest,” lisas ta.
Sel ajal, kui Euroopa relvastub vastuseks Ukraina sõjale, kaaluvad sellised riigid nagu Horvaatia ajateenistuse tagasitoomist. Teised nagu Taani kavatsevad seda laiendada, hõlmates naisi. Saksamaa loobus ajateenistusest 2011. aastal, kuid kuna paljud sõjaväelased vananevad, on taas käimas arutelu mingi riikliku teenistussüsteemi taaskehtestamise üle.
Professionaalsetele armeedele tuginevate riikide jaoks on väljakutse muuta relvajõud atraktiivseks – seda on madala tööpuuduse, erasektori karmi konkurentsi ja kaugtöö laialdase kasutamise ajal raske teha.
Prantsusmaal viibivad sõjaväelased relvajõududes keskmiselt aasta vähem kui varem. Ühendkuningriigis on iga-aastaselt palgatud 1100 sõdurit ettenähtust vähem, mis võrdub kahe jalaväepataljoniga, kuigi valitsus sõlmis lepingu eraettevõttega Capita.
Raha mängib rolli inimeste jäämises. Üks Prantsusmaa kava juhtmeetmetest on vanaduspensionide suurendamine lisatasude integreerimise kaudu; lisaks tõstetakse ka palku. Kuid probleem on selles, et teenistustingimused pole lihtsalt nii atraktiivsed, kroonilised ületunnid, kuudepikkused kodust puudumised ja vahelejäänud taastumisperioodid on tavalised.
„Küsimus ei ole värbamises, vaid kinnihoidmises, me peame hoidma ka perekondi,” ütles USA mereväe mereväeoperatsioonide juht admiral Lisa Franchetti selle aasta alguses Pariisis toimunud konverentsil.
Poolas teatas uus valitsus selle aasta alguses palgatõusust umbes 20 protsenti, et vägesid säilitada. Sõduri kuupalga alammäär tõuseb 4960 zlotilt (1150 eurolt) 6000 zlotile. Vastuseks Venemaa kasvavale ohule on Poola sõjavägi kasvanud 95 000-lt 2015. aastal 215 000-ni tänavu.
Prantsusmaa plaan sisaldab abi eluaseme leidmisel ning tervishoiu- ja lastehoiuteenustele juurdepääsu hankimisel. Paarid, kes mõlemad töötavad relvajõudude ministeeriumis, isegi kui üks on tsiviilisik, saavad ametikohti koos üle viia.
„Ma eelistaksin hoidmise parandamiseks vähem värbamisi, kui et läheksin värbamisreisile, mille käigus kinnihoitavate inimeste arv pidevalt langeb,” ütles Lecornu.
Saksamaal soovib valitsus riigikaitse tugevdamise osana jõuda 2030ndate aastate alguseks 203 000-ni, kuid värbamine kasvab aeglaselt.
Saksa parlamendi Bundestagi relvajõudude erivolinik Eva Högl on öelnud, et ajateenistuse teatud vormide taastamine on üks viis olukorda ümber pöörata, kuid naiste sihikule seadmine on ilmsem samm languse peatamiseks, kuna potentsiaal „pole kaugeltki ammendatud”, kirjutas seadusandja.
Eelmisel aastal vastu võetud seadus soovib muuta tingimusi atraktiivsemaks, sealhulgas suurendada lapsehoiutoetust ja suurendada vanaduspensioni.
Probleemid pole mitte ainult tundidega, vaid ka põhitaristuga. „Kui ma vägesid külastan, ei kuule ma enam, et kiivrid ja kaitsevestid on puudu — vaid riidekapid,” kirjutas Högl aastaaruandes.
Högli sõnul läheb kasarmute ja sõjaliste objektide kordategemine maksma umbes 50 miljardit eurot, mis on pool kogu erifondist, mille valitsus lõi oma sõjaliste jõudude uuendamiseks pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
