Lääneriigid, sealhulgas USA, ei tohiks olla täielikult vastu ideele saata vägesid Ukrainasse, kui tingimused seal halvenevad, ütles Soome välisminister Elina Valtonen väljaandele NatSec Daily.

„On oluline, et me ei välistaks kõike pikemas perspektiivis, sest me ei tea kunagi, kui tõsiseks olukord muutub,” ütles Valtonen intervjuus. „Aga Soome seisukoht on selge: me ei saada praegu vägesid ega soovi seda arutada.”

Valtoneni märkus kõlas päev pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron jäi oma seisukoha juurde mitte välistada vägede saatmist Ukrainasse, mis on põhjustanud nurinaid USA ja Euroopa liidrite hulgas, kes on potentsiaalsele sammule kindlalt vastu. Washington pole ka selle idee suhtes nii kuum, vahendab Politico.

Soome tundus sellele ideele vastu olevat alles paar nädalat tagasi. Pärast kohtumist Macroniga Euroopa liidrite tippkohtumisel veebruari lõpus ütles tollane Soome president Sauli Niinistö, et „oli laialt levinud arusaam, et sõjalist kohalolekut ei toimu”, mis tähendab, et Lääne sõdureid Kiievisse ei saadeta. Ta lisas, et see on ka Soome seisukoht.

Venemaa president Vladimir Putin on teinud selgeks, et ta peab selliseid Ukraina kaitsele tulekuid oluliseks eskalatsiooniks ja võib suurendada tuumasõja alustamise ohtu Läänega. Kuid Ukraina sõdurid on viimastel nädalatel võidelnud sissetungivate sõdurite tõrjumisega ja sõjaväelaste puudus on üks Kiievi peamisi muresid.

Valtoneni märkus puudutas pikemaajalist hüpoteetilist valikut. Kuid tema arutluskäik näitab, et sõja venimisel võivad seda võimalust tõsiselt kaaluda Euroopa riigid, keda ähvardab Venemaa poolt otsene oht.

Paar endist USA suursaadikut NATO juures ütlesid väljaandele NatSec Daily, et nõustuvad ideega, et USA ja teised riigid peaksid olema vägede saatmise suhtes avatud. Selle laual hoidmine – isegi kui Washington ei taha kunagi sinna sõdureid saata – annaks Putinile signaali, et Lääs toetab täielikult Ukrainat.

„Arvestades seda, kus me asume ja konflikti panuseid, on oletuste ümbermõtlemine hea,” ütles Obama valitsuse ajal sellel ametikohal töötanud Ivo Daalder. „Kuid viis seda teha on suletud uste taga, konsensuse saavutamine veenmise ja diplomaatia abil, võib-olla eesmärgiga jõuda NATO tippkohtumisel kokkuleppele, kes ja milliseid samme võib astuda.”

Kurt Volker, kes oli sellel ametikohal eelmise Bushi valitsuse ajal ütles, et on väga mures USA ja Saksamaa vastuse pärast Macroni ettepanekule, mis oli „teravalt kriitiline ja saatis Putinile vale sõnumi: et ta saab teha, mida ta tahab”.

Bideni valitsus on veendunud, et USA oma sõjaväelasi ei saada.

„Ma võin lihtsalt rääkida selle suveräänse riigi ja selle ülemjuhataja nimel ning ta tegi selgeks, et me ei pane USA saapaid maha,” ütles Rahvusliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby Valge Maja kõnepuldis.

Kirby ütles ajakirjanikele, et USA ei ole kutsunud teisi riike üles lõpetama rääkimist vägede saatmisest Ukrainasse ja et valitsus ei seista vastu, et teised riigid saadavad oma vägesid Kiievit võitlusse aitama.

„Need on suveräänsed otsused,” ütles ta.

Valtoneni sõnul on praegu kõige olulisem see, et Ukraina toetajad jätkavad abi saatmist. Ühena NATO kahest uuemast liikmest on Soome andnud oma osa: ta on kulutanud Ukrainale üle 0,6 protsendi SKT-st – USA on Kiievi jaoks eraldanud umbes 0,3 protsenti – ja ületanud alliansi kulueesmärgi 2 protsenti SKT-st.

„Paljud Euroopa riigid saaksid teha palju rohkem,” ütles Valtonen.

Ja kuna Ukraina abi on USA parlamendis kongressis toppama jäänud, on kaalul Washingtoni maine maailmaareenil: „Kui mees või naine tänaval tunneb, et USA põhimõtteliselt ei hooli nendest väärtustest enam nii väga, siis loomulikult võib sel olla mõju,” ütles ta.