USA on kutsunud Ukrainat üles peatama rünnakud Venemaa energiataristu vastu, hoiatades, et droonirünnakud võivad tõsta maailma naftahindu ja provotseerida kättemaksu, ütles kolm asjaga kursis olevat inimest.
Washingtoni korduvad hoiatused edastati Ukraina riikliku julgeolekuteenistuse SBU ja selle sõjaväeluure direktoraadi GUR-i kõrgetele ametnikele, ütlesid inimesed Financial Timesile.
Mõlemad luureüksused on alates Kremli täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris pidevalt laiendanud oma drooniprogramme, et tabada Venemaa sihtmärke maal, merel ja õhus.
Üks inimene ütles, et Valgele Majale on üha enam pettumust valmistanud Ukraina jultunud droonirünnakud, mis on tabanud naftatöötlemistehaseid, terminale ja hoidlaid kogu Lääne-Venemaal, kahjustades selle naftatootmisvõimet.
Vaatamata lääne sanktsioonidele nafta- ja gaasisektorile on Venemaa jätkuvalt üks maailma tähtsamaid energia eksportijaid. Nafta hind on sel aastal tõusnud umbes 15 protsenti, 85 dollarini barreli kohta, mis tõstab kütusekulusid just siis, kui USA president Joe Biden alustab oma tagasivalimiskampaaniat.
Washington on mures ka selle pärast, et kui Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa rajatiste pihta, sealhulgas nendele, mis asuvad piirist sadade kilomeetrite kaugusel, võib Venemaa vastulöögi anda energiataristule, millele Lääs tugineb.
See hõlmab CPC torujuhet, mis viib naftat Kasahstanist läbi Venemaa maailmaturule. Lääne ettevõtted, sealhulgas ExxonMobil ja Chevron kasutavad gaasijuhet, mille Moskva 2022. aastal korraks sulges.
„Me ei julgusta ega võimalda rünnakuid Venemaal,” ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja. Luureagentuur CIA keeldus kommentaaridest. Kiievis keeldus SBU pressiesindaja kommentaaridest. GURi ja Zelenski büroo ametnikud kommentaaritaotlustele ei vastanud.
Ukraina on viimastel nädalatel suurendanud õhurünnakuid, kuna tema drooniprogrammid laienevad ja maasõda nihkub Moskva kasuks. See tuleneb ka kasvavast rahulolematusest Kiievis selle üle, mida peetakse Lääne lähenemisviisiks Moskva energiatulude piiramiseks.
Kiievi sõjaväeluure ametniku sõnul on alates 2022. aastast toimunud vähemalt 12 rünnakut Venemaa suuremate rafineerimistehaste vastu ning sel aastal vähemalt üheksa, lisaks mitmed terminalid, depood ja laohooned.
Endine CIA analüütik, praegune RBC Capital Marketsi analüütik Helima Croft märkis hiljuti, et Ukraina on näidanud, et suudab tabada suuremat osa Lääne-Venemaa naftaekspordi infrastruktuurist, seades ohtu umbes 60 protsenti riigi ekspordist.
USA vastuväited tulevad ajal, kui Bidenil seisab sel aastal ees raske tagasivalimislahing, kus bensiinihinnad tõusevad, tõustes sel aastal peaaegu 15 protsenti, umbes 3,50 dollarini gallonist.
„Miski ei hirmuta ametisolevat Ameerika presidenti rohkem kui kütusehindade järsk tõus valimisaastal,” ütles konsultatsioonifirma Rapidan Energy president ja endine Valge Maja energianõunik Bob McNally.
Ukraina on tehnoloogiate arenedes pidevalt suurendanud droonirünnakuid. Ukraina ametnikud väidavad, et on välja töötanud droone, mille lennuulatus ületab 1000 km ja mille kasulik koormus võib põhjustada tõsiseid kahjustusi.
Kiiev käivitas eelmisel nädalal kaks oma suurimat droonirünnakut, kusjuures nii GUR kui ka SBU rünnakud olid edukalt suunatud seitsmele Venemaa energiarajatisele järjestikuste päevade jooksul.
Viimase aasta jooksul on GRU ja SBU meredroonid tabanud ka Venemaa sadamaid, hävitanud Mustal merel mitu Venemaa sõjalaeva ja tabanud Moskva hinnatud Krimmi silda, mis ühendab Venemaad okupeeritud Ukraina poolsaarega.
„Erioperatsioonide” eesmärk on takistada Venemaa vägedele kütuse tarnimist ja kärpida Kremli sõjategevuse rahastamist, ütles üks rünnakute kavandamise ja läbiviimisega seotud Ukraina ametnik.
Kiiev soovib anda ka sümboolse löögi, tuues sõja Moskvale lähemale ja näidates, et on võimalik läbistada õhutõrjet, sealhulgas Kremli ümbrust.
Mõned ametnikud peavad õhukampaaniat ka vahendiks, millega ärgitada Washingtoni kiitma heaks 60 miljardi dollari suurune Kongressi sõjalise abi pakett, mis on Ukraina kaitse seisukohalt ülioluline.
