Venemaa ja president Vladimir Putin ei peatu enne, kui neid sunnitakse. Nii ütleb endine USA vägede Euroopa ülem kindralleitnant Ben Hodges.

Yle intervjueeris Hodgesit eelmisel nädalal Eestis Tartus toimunud Venemaa-teemalisel konverentsil, kuhu kogunes NATO riikide sõjaline juhtkond, et arutada, kuidas valmistuda Venemaa ohuks.

Meeleolu kõnelaval oli ühtne ning kõnedes seisis Lääs endiselt kindlalt Ukraina selja taga. Koridorides ja neljasilmavestlustes oli Lääne ühtsus ja olukord Ukrainas seevastu palju murettekitavam.

Ben Hodges näeb sõja lõpetamiseks ainult ühte lahendust. Tema sõnul peatab Putini vaid jõu kasutamine või sellega ähvardamine.

Midagi ei juhtu enne, kui Putin näeb, et ta tõesti kaotab, ütleb Hodges. Alles pärast seda hakkab Putin otsima mingit läbirääkimiste tulemust, et hoida seda, mida ta sai, aga ka hoida oma positsiooni ja võimu.

Hodgesi sõnul ei tähenda jõu kasutamine loomulikult Venemaa ründamist, vaid seda, et ründamise ohuga  on Venemaa sunnitud täitma rahvusvahelisi lepinguid.

Hodgesi sõnul on olnud rumal kõva häälega välja öelda, et Ukraina ei tohi rünnata Venemaad lääne relvadega.

Sa ei pea Putinile kõike rääkima. Sa pead teadma, kuidas mängida samade reeglite järgi, nendib ta.

Lääneriikide ühisrinne Ukraina osas on pikka aega kärisenud. Saksamaa on väga ettevaatlik, samas kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron on juba vihjanud vägede saatmisele Ukrainasse. Hodgesi sõnul oli Macroni väljaütlemine strateegiliselt hea.

Isegi kui me seda ei tee, siis miks me ei võiks jätta seda võimalust lauale? küsib Hodges.

Hodges usub, et selline „strateegiline ebaselgus” ja NATO vägede Ukrainasse sisenemise võimalus paneks Venemaad kaaluma erinevaid võimalusi ja ohte.

Nüüd on Putin Hodgesi sõnul arvestanud sellega, et Lääne toetus hakkab kõikuma ja lõpuks kaob lääneriikidel soov Ukrainat toetada.

Ja selline näeb välja olukord hetkel, mil USA relvaabipakett Ukrainale on riigi parlamendis toppama jäänud ja Euroopa reageerib abivajadusele aeglaselt.

„Siiani näevad venelased, et meil pole tahet aidata Ukrainal võita,” nendib Hodges.

Ta on mures kaotuse mentaliteedi leviku pärast.

Venelased lasevad 10 000-20 000 mürsku päevas ja Ukraina ei saa sellele vastata, kuna tal pole piisavalt laskemoona, sõnab Hodges.

Hodgesil on ka teooriaid selle kohta, mis juhtub pärast Putinit.

„Ma tean, et mõned inimesed on mures, et kui Kreml kukub, tekib kaos,” ütleb ta.

Hodgesi sõnul ei tasu aga karta võimalikku kaost Venemaal, vaid selleks valmistuda. Ta võrdleb olukorda Nõukogude Liidu lagunemisega.

Me kõik olime üllatunud. Ma pole kunagi kohanud kedagi, kes 1988. aastal oleks ennustanud Nõukogude Liidu äkilist kokkuvarisemist, nendib ta.

Hodges tuletab meile meelde, et isegi siis ei kaotanud keegi tuumarelvade üle kontrolli. Seda ei juhtunud ka külma sõja ajal.

Hodgesi hinnangul ei saaks Venemaa tuumarelva kasutamisest kuidagi kasu, vaid kaotaks oma võimsa liitlase Hiina usalduse. Venemaa seda ei taha.

„Seekord peame aga paremini valmistuma selleks, et võim Venemaal muutub,” nendib Hodges.

Hodges usub, et ka pärast Putinit jätkab Venemaa sõda Lääne vastu.

Ühel hetkel asendatakse Putin teise temasugusega, kuni nad peatatakse, märgib ta.

Hodges on realist ja ütleb kõva häälega välja ka variandi, et Venemaa võidab sõja. Mis siis saab?

Kui Venemaal asi õnnestub ja Ukraina kaotab, teevad nad seda, mida nad on lubanud, ehk jätkavad NATO riikide vastu, nendib Hodges.

Hodgesi sõnul on president Putin selle avalikult väga selgeks teinud. Hodges ei arva aga, et sihtmärk oleks Soome, vaid suure tõenäosusega Balti riigid.

Peame valmistuma selleks, et Putin teeb väikese rünnaku Balti riikide vastu ja katsetab, kas NATO alustab ühiskaitset, sõnab ta.

Kui see juhtub, siis pärast seda sõdivad NATO riigid Venemaaga, ütleb ta.

Hodgesi sõnul ei hoia Venemaad tagasi isegi sõda NATO vastu, vaid saab soovi korral katsetada, kuidas NATO reageerib.

Euroopa õhutõrje ja laskemoona tootmine on praegu maha jäänud ning kaitsetööstusel võtab laskemoonavarude täitmine kaua aega. Venemaa teab seda, ütleb ta.

Kui Hodges vaatab olukorda USA vaatenurgast, nendib ta, et Ukraina abistamine ei ole USA-poolne heategevus.

See on julgeolekuoht USA-le. Kui Ukraina ebaõnnestub ja Venemaa jätkab NATO riigi ründamist, kaasatakse USA väed. Seega on meie huvides jääda Euroopas seotuks ja tagada, et sõda ei leviks.

Hodgesi sõnul on sõda tahte ja logistika proovikivi.

On selge, et ukrainlaste tahe on tugevam kui venelastel. Kuid pole selge, kas Washingtonil ja Berliinil on tugevam tahe kui Kremlil, sõnab ta.

Venemaa ja NATO suhete suur küsimus on, kellest saab USA järgmine president. Putin on avalikult öelnud, et peab praegust presidenti Joe Bidenit paremaks valikuks kui vabariiklaste eeldatavat presidendikandidaati Donald Trumpi.

Hodgesi arvates Putin blufib.

Kulisside taga mõjutab Venemaa igati Trumpi valimist USA järgmiseks presidendiks, ütleb Hodges.

Hodges usub, et USA presidendivalimistel näeme oluliselt rohkem Venemaa desinformatsiooni ja propagandat kui eelmistel valimistel.

Teame, et nad on juba aidanud Trumpil korra võita. Ja me teame, et nad üritavad seda ka praegu teha, kuid palju suuremas mahus, ütleb ta.