Kahe Ukraina lahinguväljal teenitud aasta jooksul on Iljal olnud vaid 25 päeva puhkust. „Kaks aastat ilma vaheajata, ilma rotatsioonita – loomulikult on moraal madal ja see tapab motivatsiooni,” ütles ründebrigaadis teeniv Ilja. „Me vajame kas rotatsiooni või tavalist puhkust, et korralikult puhata.”

Sõdur ütles, et Ukraina tähtajatu teenistus on üks põhjusi, miks mehed püüavad vältida rindele kutsumist. Kuid ta ütles: „Kui inimesed ei tule, ei saa meie puhata”, lisades, et tema üksuses on personali puudus nii suur, et eelseisev puhkus jäi ära.

Uue mobilisatsiooniseadusega, mis tuleb parlamendis hääletusele 31. märtsil, soovitakse uuendada riigi õigusraamistikku enne sel aastal oodatavat värbamislainet, mille käigus võidakse värvata kuni 500 000 inimest.

Jõupingutuste eesmärk oli peamiselt praegu lahinguväljal olevate kurnatud sõjaväelaste asendamine – hinnanguliselt on neid umbes 330 000 –, teatas Ukraina kaitseministeerium väljaandele Financial Times. Ülejäänud värvatud asendavad hukkunuid ja rahuldavad muid sõjalisi vajadusi, olenevalt olukorrast lahinguväljal, teatas ministeerium.

Seadus on aga osutunud vastuoluliseks, kuna Ukraina seadusandjad esitasid esimese eelnõu kohta üle 4000 muudatusettepaneku.

Kui Venemaa alustas 2022. aastal oma täiemahulist sissetungi, asusid paljud ukrainlased vabatahtlikult oma riiki kaitsma. Kuid see kogum on ammendatud ja suur osa võitlusealistest meestest ei soovi rindele minna.

Seni on sõtta värvatud ainult 27-aastaseid või vanemaid mehi, kusjuures lahinguväljal teenivad mehed on keskmiselt 40-aastased. Ukrainas on teiste riikidega võrreldes väiksem millenniaalide ja Gen-Z arv, arvestades sündimuse järsku langust pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Ettepanek langetada värbamisiga 25. eluaastani on tekitanud ägeda vastureaktsiooni poliitikutelt, kes väidavad, et see oleks enesetapp, kui rahvas saadab oma noored kaevikusse.

President Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel kuul avaldatud esimeses avalikus teates sõjaohvrite kohta, et praeguseks on hukkunud 31 000 sõdurit. Tõenäoliselt ületab tegelik arv seda, kuna mitmed USA ametnikud hindavad seda Zelenski näitajast vähemalt kaks korda suuremaks.

Parlamendi majanduskomisjoni jagatud andmed Ukraina meessoost elanikkonna kohta näitavad, et 11,1 miljonist Ukraina mehest vanuses 25–60 eluaastat on mobilisatsioonikõlbulikud hinnanguliselt 3,7 miljonit. Teised mehed on kas sõjas, puudega, välismaal või neid peetakse kriitilisteks töötajateks.

Ametivõimud on teadlikud ka vajadusest tegutseda ettevaatlikult, et vältida maksumaksjatest kodanike välismaale põgenemist või varjamist, jättes Kiievi ilma hädavajalikust tulust.

Ukraina sotsiaaluuringute organisatsiooni Info Sapiens veebruaris läbi viidud küsitlusest selgus, et 48 protsenti meestest ei ole valmis võitlema, samas kui 34 protsenti on valmis. Ülejäänud ütlesid, et seda on raske öelda.

„Ma ei karda tunnistada, et ma ei taha surra,” ütles Jaroslav, kes üritas eelmisel suvel Ukrainast põgeneda, kuid piiril saadeti ta tagasi, kui esitas võltsitud mobilisatsioonist vabastuse paberid.

„Sa pead otsustama, mida sa rohkem armastad, kas oma perekonda või oma riiki,” ütles 32-aastane väikese lapse isa.

Alates 2022. aastast on 27–60-aastastel meestel riigist lahkumise keeld, välja arvatud mõned erandid meditsiinilistel põhjustel või kes on laste või puuetega pereliikmete ainsad hooldajad.

Lisaks surmahirmule ja invaliidsusele on Info Sapiensi uuringu järgi mobilisatsiooni vältida soovijate peamised mured ebapiisav väljaõpe, ebaselge staaž ning relvade ja laskemoona puudumine.

Uue mobilisatsiooniseadusega püütakse neid probleeme lahendada. Esialgse eelnõu kohaselt on teenistusperioodiks kolm aastat ja minimaalselt kolm kuud koolitust. Mõned brigaadid on hakanud reklaamima, et vabatahtlikud saavad värbamise suurendamiseks valida oma oskustele vastavaid ametikohti.

Kuid USA ja EL-i sõjalise abi viivitused, mis on sundinud sõdureid laskemoona kokku hoidma ja rindepositsioonidelt taganema, ei ole Ukraina seadusandjate kontrolli all.

„Meil on palju inimesi, kes on valmis seda tegema, kuid demotiveeriv tegur on see üldine kontekst – kui ukrainlased ei tunne enam usaldusväärset läänepoolset tuge,” ütles turundusuuringute ettevõtte Kiievi sotsioloogiainstituudi analüütik Anton Hrušetski.

Pooled 90 protsendist Info Sapiensile vastanutest, kes uskusid, et Ukraina võiks lääneliitlaste toel olla edukas, arvavad nüüd, et lääs on väsinud ja sunnib Ukrainat Venemaaga kompromissile, ütles Hrušetski.

Uue seadusega soovitakse alandada mobilisatsiooniiga kahe aasta võrra 25. eluaastani ning kohustada mehi registreeruma veebiportaali kaudu. Selle eiramine võib kaasa tuua karistuse, mida pole veel otsustatud. Lõpliku eelnõuga kursis olevate parlamendiliikmete sõnul võivad sõjaväe värbamisohvitserid külastada kõrvalehoidjaid ja nende juhiload peatatakse.

Vahest on muudatuste kõige vastuolulisem aspekt nn majandusreservi süsteemi kehtestamine, mis vabastaks majanduse jaoks kriitiliseks peetavad mehed. Süsteem kavatseti lisada uude seadusse, kuid selle tekitatud pahameele tõttu võetakse see nüüd kasutusele eraldi, kas valitsuse määruse või uue õigusaktiga.

Ukrainas on juba 550 000–700 000 kriitilist töötajat, kes on mobilisatsioonist vabastatud. Uue süsteemi kohaselt peavad nad sõjategevusse rahaliselt panustama, kas osa oma töötasust suunates või igakuise lõivu kaudu.

Peaminister Denõs Šmõhal keeldus eelmisel nädalal üksikasju avaldamast, kuid ütles, et „inimesed tuleks jagada kahte kategooriasse: need, kes võitlevad [ja] need, kes töötavad eelarve täitmise nimel”.

Eelnõu üle järelevalvet teostava parlamendi riigikaitse komisjoni juht Oleksandr Zavitnevitš ütles, et ametnikud peavad olema „hoolsad selle suhtes, kuidas me sellest räägime”.

„Iga senti on vaja, kuid see peab olema osa laiast arutelust. On inimesi, kes näevad, et see jagab ühiskonna rikasteks ja vaesteks,” ütles Zavitnevitš, kuna need, kes seda tasu endale lubada ei saa, tuleb värvata.

Hinnangud näitavad, et parlamendi majanduskomisjoni välja pakutud tasumudel teeniks aastas 5,2–13,1 miljardit dollarit, arvestades arvutusi, mille kohaselt suudaks kuni 2 miljonit meest maksta kavandatud 520 dollari suuruse kuumaksu.

Komisjoni esimees Dmõtro Nataluhha tunnistas, et tema ettepanek on saanud negatiivset tagasisidet, kuna inimesed viitasid tõsiasjale, et kes ei suuda maksta, need värvatakse. Kuid ta väitis, et mis tahes lahenduse puhul peab Ukraina raha teenima.

„See võib kõlada vastuoluliselt, kuid [majandusliku reservi] skeem ei ole [mõeldud] inimeste päästmiseks mobilisatsioonist, vaid selleks, et genereerida võimalikult palju rahalisi ressursse, et saaksime sõjaväelasi mobiliseerida,” ütles Nataluhha.

Ukraina rahandusministeerium ja armee on öelnud, et uus mobilisatsioonilaine läheb Ukrainale 2024. aastal maksma umbes 20,8 miljardit dollarit, suurendades lõhet, mille on jätnud USA esindajatekoja vabariiklased, kes blokeerisid Kiievile uue abi andmise. See summa lisandub Ukraina 2024. aasta eelarvepuudujäägile summas hinnanguliselt 41 miljardit dollarit.

Ettevõtted olid küsinud, miks tuleb värvata tsiviilisikuid, kui Ukrainas on tuhandeid turvateenistuse töötajaid ja politseinikke, kellel on juba põhiväljaõpe, ütles Kiievis asuva Ukraina-Ameerika Concordia ülikooli majandusprofessor Glib Buriak.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et politsei ja julgeolekuteenistused teevad „olulist tööd” ning mõned võitlevad juba siseministeeriumi pataljonides.

Buriak ütles, et uue seaduse selgitus on võtmetähtsusega, kuna ettevõtted ja töötajad vajavad hädasti prognoositavust.

„Üks põhjusi, miks inimesed praegu töölt lahkuvad, on ebaõnnestunud värbamiskampaania,” ütles Buriak. „On nii palju asju, mida elanikkonnale korralikult ei edastata.”