Euroopa tegi strateegilise otsuse minna sõtta Venemaaga ja see on väga hea, märkis Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš.
Arestovõtš rääkis sellest otse-eetris koos ajakirjanik Vassili Golovanoviga, kus traditsiooniliselt vastati vaatajate küsimustele ja arutati viimase kahe nädala põhisündmusi.
Selle aja jooksul toimusid maailmas tektoonilised muutused, mille tulemusena muudeti strateegilist raamistikku mitte ainult Vene-Ukraina sõjas, vaid ka Venemaa Föderatsiooni ja Lääne globaalses vastasseisus.
Euroopa tõuseb, märkis Arestovõtš.
Kartused, et Euroopa Liidu riigid ei tee vastuseks Venemaa sõjalisele ohule mingeid otsuseid, olid igati õigustatud ning oli suur tõenäosus, et eskaleerumise või Putini tuumaultimaatumi hirmus lähevad Euroopa liidrid Ukraina kulul sel aastal kompromissile, et mitte sõdida.
Kuid juhtus ime – Euroopa hakkas langetama õigeid strateegilisi otsuseid, märkis Arestovõtš.
Jah, see on aeglane, jah, see on hilja ja ebapiisav, aga algust on tehtud.
Euroopas on juba pikka aega olnud protsessid, mis on seotud Prantsusmaa ja Saksamaa vastasseisuga EL-i juhtpositsiooni nimel.
Alates II maailmasõja lõpust on Euroopa julgeoleku peamine doonor olnud USA. Ent hirmununa Trumpi väljaütlemistest USA lahkumise kohta NATO-st ja vastumeelsusest liitlasi kaitsta, mõistes Putini ohtu, samuti kuuldes paljude ekspertide ja analüütikute häält, asusid Euroopa liidrid tegutsema.
Kuna Olaf Scholz on keerulises poliitilises olukorras ja Saksamaa ise pole kõige paremas sõjalises vormis ning Prantsusmaa saab kaitsta ennast ja teisi, omades täielikku sõjalist tootmistsüklit väikerelvadest hävitajateni ja mis kõige tähtsam – tuumavihmavarju – kasutas Emmanuel Macron hetke ära ja haaras otsustavalt enda kätte Euroopa meistritiitli.
Strateegilised otsused on tehtud ja neid tagasi võtta pole enam võimalik, märkis Arestovõtš.
Euroopas algavad mastaapsed sõjaväeõppused, idapiiridele koondatakse vägesid, vaikselt käivitatakse sõjatööstus, tehakse avaldusi, et ei kardeta Putini armeed ja ollakse valmis otsustavalt tegutsema ka Ukrainas.
Kreml ei jää niisama ootama ja hakkab otsima oma võimalikke lahendusi.
Pole teada, kuidas reageerivad globaalse lõuna riigid Euroopa riikide sõjalisele aktiveerumisele.
Aga juba praegu on selge, et nad Ukrainat ei hülga, mingi abi tuleb, eurooplased Venemaad ei karda ja tegutsevad. Ja see on väga hea, märkis Arestovõtš.
Video on siin:
