Euroopa Liidu meetmed pakendijäätmete vähendamiseks hakkavad oma lõplikku kuju võtma. Parlament ja nõukogu jõudsid eilse esmaspäeva õhtul vaidlusaluse pakendimääruse osas eelkokkuleppele.

Rakendades on sellel suur mõju sellele, millistes pakendites toitu ja jooke tulevikus müüakse, vahendab Yle.

Muudatuste komplekt on ulatuslik, allpool mõned näited:

• Poes on keelatud kurkide ja paprikate ning muude juur- ja puuviljade individuaalne pakendamine kilesse
• Hamburgeri ja teistes söögikohtades on ühekordsed pakendid keelatud, kui süüa ja juua tarbitakse kohapeal
• Kohvikutes on keelatud üksikult pakendatud tooted, näiteks portsjoni kaupa pakendatud suhkur
• Ühekordselt kasutatavad šampoonide ja seepide pakendid on hotellides keelatud
• Poe ühekordsed õhukesed kilekotid on keelatud, välja arvatud juhul, kui nende järele on reaalne vajadus näiteks hügieeni tõttu
• Take away restoranid ja kohvikud peavad pakkuma kliendile võimalust kasutada oma lauanõusid
• Keelatud on hulgipakendamine, so näiteks kuue kaupa pakendatud joogid
• Keelud peaksid jõustuma 2030. aasta algusest, kuid paljud üksikasjad on veel avaldamata. Veel on vaja parlamendi ja ministrite nõukogu viimast õnnistust.

Uute reeglite eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada pakendite korduskasutust ja ringlussevõttu.

Nõue on ka pakendijäätmete vähendamine 2030. aastaks viis protsenti, 2035. aastaks kümme protsenti ja 2040. aastaks viisteist protsenti.

Nüüd toodab iga EL-i riigi kodanik aastas keskmiselt 190 kilogrammi pakendijäätmeid.

Lisaks selgetele keeldudele otsustati läbirääkimistel seada eesmärgid taaskasutatavate joogipakendite suurendamiseks. Aastaks 2030 peaks vähemalt kümme protsenti jookidest müüdama korduvtäidetavates pakendites. Nõue ei kehti aga näiteks piima ja veini kohta.

Kogu pakkematerjal peab olema taaskasutatav, kuid sellega seotud erandid otsustatakse siiski hiljem.

Pakendijäätmete määrus on tekitanud kirgi kaubandus-, tööstus- ja keskkonnaorganisatsioonides ning seda on nimetatud üheks enim lobitööd tekitanud regulatsiooni ettevalmistuseks EL-is.

Soome keskkonnaministeeriumi keskkonnanõuniku Tarja-Riitta Blaubergi sõnul kõlavad määruse eelnõus tasakaalustatult nii keskkonna kui tööstuse hääl.

Seal on kaasanud palju tööstuse mõju, kuid jah, on ka palju keskkonnale kasulikke lahendusi, näiteks nõuded ringlussevõtu edendamise kohta, sõnab ta.

Pakkimisel on palju detaile. Soomes on olnud muu hulgas kartus, et ühekordse kasutusega pakendite piiramine toob kaasa papist piimapaki asendamise plastpudeliga.

Praegune piimapakk näib olevat ohu alt väljas, kuna piim ja kiiresti riknevad joogid jääksid taaskasutamise eesmärkidest välja. Nende puhul pole taaskasutatav lahendus toiduhügieeni seisukohalt ilmtingimata sobiv.

Plastikusse pakendatud hulgipakendid, näiteks õlle kuuspakk seevastu näivad olevat keelatud nimekirjas, tõlgendab Blauberg, kuid tuletab meelde, et määruse tegelik tekst pole veel avaldatud.

Praegune EL-i eesistujariik Belgia tutvustab läbirääkimiste tulemust täpsemalt reedel, kuid võimalik, et ka siis ei saa kogu määruse tekst valmis.

Ja üksikasjad loevad palju. Näiteks võib juurviljade üksikpakendeid aktsepteerida, kui plastpakendeid saab põhjendada toodete kuivamise ja seeläbi kao vähendamisega.

Uued määrused jõustuvad siis, kui EL-i parlament ja ministrite nõukogu on läbirääkimiste tulemuse heaks kiitnud. See peaks juhtuma parlamendi teisel täiskogu istungil aprillis.

Kaubanduse osas pole samuti kõik detailid veel teada. Võtmeküsimus on, kas näiteks taaskasutuskohustuse osas on erandeid ja kui jah, siis millised need on, ütleb toidukauplusi esindava Päivittäistavarakauppa ry juht Ilkka Nieminen.

Toiduainetööstuse ja toidukaubanduse suurim murekoht on keskendunud joogipakendite taaskasutuskohustustele.

Aastaks 2030 peaks vähemalt 10 protsenti jookidest – välja arvatud piim, vein ja kange alkohol – müüdama korduvkasutatavas pakendis. Soomes on valdav enamus joogipudeleid taaskasutatavad juba materjalina, kuid regulatsioon nõuab pudeli taaskasutamist endisel kujul. Kaubandus ja tööstus kardavad suuri kulusid.

See eeldaks tagastusmasinate uuendamist, rohkem töötlemispinda kaupluse tagaruumides ning näiteks logistika ja pesemise korraldamist. Lisaks on ebaselge, kas kohustused kehtivad ka mahlapakkidele, nii et praktikas tuleb need pantida, loetleb Nieminen.

Soome seisukoht on olnud, et korduskasutuskohustustest peaks olema võimalik kõrvale kalduda, kui taaskasutusmäär on kõrge või materjali ringlussevõtt on keskkonna seisukohalt parem alternatiiv. Veel pole teada, kas selline erand ka lõppmäärusse sisse võetakse.

Teine punkt määruse eelnõus, mis kaubandusele peavalu valmistab, on kaasaostetava toidu müük kliendi enda konteineris. Edaspidi peaksid restoranid, kohvikud ja ka kaupluste värske toidu letid pakkuma klientidele võimalust osta toitu oma konteineris.

Kuidas tagada, et tarbija poolt toodud nõudelt ei kanduks lisandeid poe serveerimisnõudele? Ja kes vastutab, kui tarbija enda anumas on lisandeid ja ta jääb haigeks pärast sellesse toidu ostmist?

Sellised küsimused saavad muu hulgas lahenduse, ütleb Nieminen.

Nendel juhtudel tuleb vastutuse küsimused selgeks teha. Lisaks tuleb mõelda, kuidas saaks teeninduslettides korraldada asjad nii, et toiduohutus ei halveneks, sõnab ta.

Määrus keelab ka puu- ja köögivilja üksikpakendamise. Nieminen peab aga tõenäoliseks, et sellest reeglist lubatakse erandeid. Teatud toodete individuaalne pakendamine parandab säilivusaega ja vähendab seega raiskamist.

Kurk on klassikaline näide tootest, mis on säilivusaja parandamiseks pakendatud kilesse. See vähendab märkimisväärselt jäätmeid, sõnab ta.