Taani kavatseb kehtestada sõjaväekohustuse naistele, teatas Taani valitsus täna kolmapäeval, 13. märtsil. Sellega saab Taanist millest üks väheseid riike, kus naised peavad sõjaväkke minema.

„Jõulisem ajateenistus, sealhulgas täielik sooline võrdõiguslikkus peab aitama kaasa kaitseprobleemide lahendamisele, riiklikule mobilisatsioonile ja meie relvajõudude täiendamisele,” ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen pressikonverentsil.

Taani naised võivad juba praegu vabatahtlikult ajateenistusse minna. Eelmisel, 2023. aastal moodustasid nad kõigist värvatutest umbes veerandi, vahendab Politico.

Taani on nüüd kolmas riik Euroopas, kus on kehtestatud naiste kohustuslik ajateenistus. Norra ja Rootsi tegid seda vastavalt 2015. ja 2017. aastal.

Taani armee koosneb ametlikel andmetel 7000–9000 elukutselisest sõjaväelasest, välja arvatud baasväljaõppel olevad ajateenijad. Kohustuslik ajateenistus kehtib üle 18-aastastele meestele. Kuna aga vabatahtlikke on piisavalt, siis kõiki noormehi ajateenistusse ei võeta. Selle asemel toimub loterii.

Peaminister Mette Frederiksen ütles Poulseni kõrval, et Taani pikendab riigi sõjaväe ümberkorraldamise raames nii meeste kui naiste teenistusaega neljalt kuult 11 kuule. Samuti investeeritakse 2028. aastaks maismaal asuvatesse õhutõrjesüsteemidesse ja kuni 6000 sõduriga jalaväebrigaadi.

„Me ei relvasta Taanit sellepärast, et tahame sõda, hävingut või kannatusi. Relvastame praegu, et vältida sõda ja seoses maailmaga, kus rahvusvahelisele korrale seatakse väljakutseid,” ütles Frederiksen.

Välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles, et need sammud tehti heidutusvahendina. Kuigi „Venemaa ei kujuta Taanile ohtu,” ütles Rasmussen, „ei saa me lubada seda, et nad võiksid seda teha.”

Taani on NATO asutajaliige ja Ukraina oluline toetaja selle püüdlustes tõrjuda Venemaa täiemahulist sissetungi. Taani on üks väheseid riike, kes tarnib Kiievile F-16 hävitajaid, mis saadetakse sel suvel.

Taani kulutas eelmisel, 2023. aastal kaitsele umbes 1,4 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, kuid ta suurendab järgmise viie aasta jooksul oma kaitsekulutusi 5,4 miljardi euro võrra, et täita NATO kahe protsendi eesmärki.