Soomes käimasoleva poliitilise streigi ajal töötamine tõstab streigi ajal emotsioone. Yle teatas varem kolmapäeval pinnatöötlejast Jarkko Hytönenist, kes läks sõbrapäeval Valmetisse tööle, kuigi kuulus ametiühingusse ja tehase ametiühing pidas poliitilist streiki.

Ametiühingu aktiivne liige ja sadamatöötaja Jape Lovén jagas Yle uudist enda Facebooki kontol tulise kommentaariga, vahendab Iltalehti.

Lovén tsiteerib oma postituses Ameerika kirjaniku Jack Londoni (1876–1916, tegelik nimi John Griffith Chaney) kirjutist kurjategijate kohta.

Pärast seda, kui jumal oli loonud lõgismao, kärnkonna ja vampiiri, jäi temast järele kohutavat ainet, millest ta tegi streigimurdja, kirjutab London oma 1905. aastal avaldatud luuletuses.

Yle jutu järgi läksid Hytönen ja ametiühingu usaldusisik omavahel telefoni teel tülli. Hytönen ütles Yle-le, et lahkus ametiühingust järgmisel päeval.

Tööandja on väga rõõmus. Ma ei taha tööandjat kahjustada, sest kõigile ei meeldi valitsuse tööpoliitika, ütles Hytönen Yle-le.

Ametiühing kutsus Hytöneni aru andma streigi ajal töö tegemise eest või kirjaliku ettekande tegemist. Hytönen vastas meili teel, et pole midagi seletada, sest ta on ametiühingust lahkunud ja töötukassat vahetanud.

Yle andmetel olukord sinnapaika ei jäänud. Ametiühing andis veebruari lõpus välja väljaande Rautakoura, kus artikkel puudutas Hytöneni ja tema kolleegi tööd streigi ajal.

Artiklis viidati neile, kes streigi ajal töötasid, sealhulgas rotid, elukad, konnad ja mädaõunad. Ametiühingu esimees Tarmo Pekonen ütles, et ajakirja Rautakoura artikkel ei olnud suunatud Hytöneni ega mõnele teise isiku vastu.

Tekstis oli viidanud sünonüümisõnastikule ja sellele, mida sõna sõna soome keeles tähendab. See ei olnud suunatud ühelegi isikule, ütles Pekonen Iltalehtile.

Jape Lovén ütleb, et peab loomulikuks, et tugevalt organiseeritud sektorid on streigimurdmiste suhtes kriitilised. Küll aga rõhutab ta, et räägib üldisel tasemel enda lähtepunktist ega kommenteeri üksikjuhtumit.

Jack Londoni luuletus on seevastu kunstiline saavutus. Selles pole midagi imelikku, kommenteerib ta oma Facebooki sissekannet.

Yle ütleb oma loos, et streigi ajal tööle minekul on tagajärjed. Streigimurdja jääb kergesti töökohal üksi ja võib tekkida ka halvasti ütlemist.

Lovén ütleb, et ei lähe teiste töökohal toimuvat hindama. Minu töökohal on asjad hästi, ütleb ta.

Kellelgi pole õigust olla streigimurdja, kuni on olemas veebassein, kuhu ta võib uppuda, ja köis, mis on piisavalt pikk, et end üles puua, ütleb Lovéni sissekandes tsiteeritud luuletus.

Lovén ütleb, et luuletus on kirjutatud küll teisel ajal, kuid tema sõnul ei erine see sotsiaalmeedia kirjutistest, milles tema pildiga seoses tahetakse näiteks püss välja võtta.

Küsimusele, kas Lovén ise kirjutab alla luuletuse sõnumile, et streigimurdjad peaksid streigimurdmise asemel end tapma, vastab Lovén:

Arvan, et streigimurdjad peaksid minema peegli ette ja mõtlema, miks nad ei taha ühist hüve kaitsta.

Iltalehti intervjueeris ametiühingute keskliidu ATK streigivaatlejana töötanud Lovénit märtsi alguses, kui algasid ulatuslikud poliitilised streigid. Lovén on töötanud ka sotsiaaldemokraatliku partei SDP Helsingi linnanõunikuna ja oli 2015. aastal SDP parlamendivalimiste kandidaat.

Iltalehti küsis Pekoneni käest, kuidas ta kommenteerib Lovéni Facebooki postitust.

Ma ei võta seisukohta üksikute isikute postituste suhtes. Aga võin öelda, et võib-olla ei tasu nüüd nii hirmsasti olukorda survestada. Proovime nüüd, kas jõuame siin läbirääkimisteni, ütleb Pekonen.

Nüüd peaksime olema kannatlikud mõlemas otsas. See asi läheb nüüd päris koledaks. Siin peaksime jõudma muidugi läbirääkimisteni, isegi suuremas otsas, et töökohtadel oleks olukord lihtsam, sõnab ta.

Pekonen ütleb, et ta ei kirjuta alla millelegi muule kui ametiühingu liikmesajakirja artiklile, mis Pekoneni sõnul polnud konkreetsele isikule suunatud.

Kas on oht, et kui oled streigimurdja, jäetakse sind tööringkonnast välja?

Ma ei ole seda ise märganud, vähemalt töökohal. Aga loomulikult ei saa ma kõigi eest rääkida, kui meil on 2000 liiget. Minu arvates pole aga töökohtadel mingit radikaalset survet olnud, ütleb Pekonen.

Kui kuulute ametiühingusse, kehtivad teatud reeglid. Ja reeglite järgi, kui inimene rikub juhiseid või määrusi, mis tulevad ametiühingust, siis tuleb see ära kuulata.

Pekonen ütleb, et osa streigi ajal töötanuid on vastanud arupärimistele asjalikult ja neile on tehtud hoiatus. Ja sellega asi piirdub. Midagi rohkemat pole, ütleb Pekonen.