Erakordselt suur prügikogus uhtus pärast jää sulamist Läänemeres Hankoniemist lõunas kaldale. Lisaks laevadelt pärit toidupakenditele ja muule plastprügile on randadesse tulnud tohutul hulgal plastprahti, mida on peaaegu võimatu puhastada.
Hankoniemi rannad on Soome lõunatipust Tulliniemist ligi 20 kilomeetrit ida pool kuni Tvärminneni risustatud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kümmekond aastat Hanko rannas ja saarestikus prügi korjanud Inkeri Pekkanen on prügi hulgast šokeeritud.
„Meri toob randadesse aastaringselt prügi. See on täiesti normaalne. Samas pole kunagi varem nii palju prügi korraga merest välja tulnud,” räägib Pekkanen.
Prügi päritolu on täielik müsteerium ja ilmselt jääbki selliseks.
Selge on aga see, et Hankos kaldale uhtunud prügi ei pärine ühest allikast, näiteks laeva konteinerist, vaid on kogunenud parvena laialt alalt.
„Seal on laevaprügi ja põhiprügi, näiteks toidupakendid, plastikust kuulikestad, vatitupsud ja kõrvatropid. Erilised on väiksed plastitükid, mis on kaldale triivinud,” räägib Pekkanen.
Kaubalaevadelt pärinevad muu hulgas vene- või hiinakeelse tekstiga toidupakendid.
Pekkaneni sõnul on uus asi suur hulk plastikut, mis on tükkideks jahvatatud. Üllatav on ka suure prügiparve sünd.
„Eelmisel nädalal tormi ei olnud ja maksimaalselt puhus nõrk tuul,” nendib Pekkanen.
Tavaliselt toob edelatuul avamerelt prügi Hankoniemisse, kuid see ei seleta ligi 20-kilomeetrisele alale laialivalguvat parve.
„Üks teooria prügiparve sünni kohta on see, et talve jooksul merest tulnud prügi on kogunenud jää servale. Kui jää on sulanud, on prügi segunenud ja puruks jahvatatud,” mõtiskleb Pekkanen. „See on siiski spekulatsioon. Asja ei ole uuritud.”
Läänemere paneeli esimees, Soome Keskkonnakeskuse (Syke) eriteadur Seppo Knuuttila peab Pekkaneni hinnangut prügiparve ja plastitükkide tekkimisele tõenäoliseks.
„Möödunud aasta aprillis sattusin ise Helsingi külje all avamerel sarnase suure plastikust prügiparve peale, mis oli pakenditekstide põhjal tõenäoliselt pärit laevadelt,” räägib Knuuttila.
„Lisaks suurtele tükkidele oli tollal meres ka tohutult väikeseid plastitükke. Ma ei osanud väikesteks tükkideks purunemise põhjusena kohe muud seletust välja mõelda kui talvine jäätükkide vahel jahvatamine,” märgib ta.
Prügistamine on üks maailma meresid, sealhulgas Läänemerd ohustav keskkonnaprobleem.
Ülemaailmselt on maismaalt tuleva mereprügi olulisemateks põhjusteks halvasti toimiv jäätmekäitlus, tahtlik risustamine ja prügi ebaseaduslik ladestamine.
Osa merre sattunud prügist vajub merre, osa jääb pinnale hulpima. Mereprügi levib pikki vahemaid ja selle marsruudid pole siiani hästi teada.
Suurem osa merre sattuvast prügist on plastik: äratuntavad tooted või nende tükid ja jäägid. Need pärinevad tarbimisest, kalapüügist, ehitusest ja tööstusest. Sigaretikonid on Soome randades levinuim prügi.
Plastik on mõeldud olema pikaealine ja nii on see ka keskkonnaga kokku puutudes.
Lisaks nähtavale prügile on meres tillukesi plastikutükke, mikroplasti. See tuleb näiteks suurest plastist lihvimise ja purunemise teel. Mikroplast satub loodusesse ega lahku sealt, vaid satub toiduahelasse.
Plastid võivad kanda ka võõrliike, haigusetekitajaid ja kahjulikke ühendeid.
Lagunevatest plastijäätmetest tekkiv mikroprügi on oma suuruse tõttu eriti kahjulik, kuna sobib toiduks paljudele mereorganismidele nagu linnud, kalad ja selgrootud.
Soome keskkonnaagentuuri (Syke) andmetel oli 2023. aastal keskmiselt üle 70 protsendi Soome seirerandade prügist plastik.
Looduslikes randades oli plastikut rohkem kui linnades. Koguni 75 protsenti nende prügist oli plastik, linnarandades aga 66 protsenti. Osa looduslike randade prügist tuleb merest, näiteks laevadelt.
Hankoniemis koristavad vabatahtlikud maastikult aeglaselt prügi. Suurem osa plastiklaastudest jääb aga kokku korjamata ning tasapisi kaovad plastijäätmed merre.
„Randades on näha, mis Läänemeres on. Plastjäätmete probleem ei puuduta ainult ookeane,” ütleb Inkeri Pekkanen.
Hankos olid merest prügi korjajad käinud varemgi, kuid Pekkanen hakkas asja kohta kisa tõstma. Tal on Instagramis konto nimega Rämpspost Hankost. Seal postitab ta pilte oma leidudest.
View this post on Instagram
