Söögikohtade järsk langus on näha juba statistikas. Pankrotistunud restoranide arv Helsingis kasvas selgelt juba 2023. aastal ning sama tempo on jätkunud ka käesoleva, 2024. aasta algusest.

Helsingi restoranide pankrotid kasvasid eelmisel aastal enam kui 70 protsenti, selgub Asiakastieto statistikast, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui 2022. aastal läks pankrotti 41 restorani ja kohvikut, siis eelmisel aastal oli see arv 71.

Käimasoleva aasta osas on olukord endiselt keeruline: märtsi keskpaigaks oli pankrotti läinud 16 restorani või kohvikut. Eelmisel aastal samal ajal oli 17 pankrotti, seega olukorra leevenemisest pole märkigi.

Viimastel nädalatel on pankroti- või ettevõtete saneerimisavaldusi esitatud näiteks Tortilla House’i keti haldusettevõtte, Fat Lizard Herttoniemi, Lily Lee ja Fat Rameni keti kohta.

Asjatundjate sõnul on söögikohtade raskel olukorral palju põhjuseid.

Klientide käitumine on muutunud ja see on näha valikutes, ütleb restoranipidaja Leo-Jukka Salonen. Inimesed käivad restoranis vähem ja kulutavad seal vähem raha kui varem.

Tema sõnul käib lõuna ajal kena rahvamass, kuid „väga väikesteks” kahanenud õhtusöökide asendamiseks sellest ei piisa. Salonen juhib Helsingis Meilahtis restorani Meiccu.

Kui varem olid Saloneni sõnul reeded ja laupäevad ette välja müüdud, siis nüüd on olukord teine. Vaid käputäis restorane tõmbab tema väitel saali täis.

Nüüd tähistatakse kodus selliseid pidustusi nagu sünnipäevad, pulmad ja tähtpäevad, mis veedeti varem restoraniõhtusöögil.

Need, kes restorani tulevad, kulutavad senisest oluliselt vähem raha, kirjeldab Salonen.

„Kui varem tellis valdav enamus eel- ja pearoa ning magustoidu, siis nüüd tellitakse ainult pearooga või isegi ainult eelrooga,” räägib Salonen.

Sama on näha ka joogipoolel: välja on jäetud naps ja konjak, veini asemel juuakse vett.

Salonen on olnud restoranitööstuses 30 aastat ja näinud ka oma vanemate restoranikarjääri, mis ulatub aastakümnete taha. Tema sõnul pole restoranitööstus peale sõja-aastate nii keerulisi aegu kogenud kogu Soome iseseisvumise jooksul.

„Lõpmatult kurb. Sellise tempoga pole 20 aasta pärast minusuguseid väikeettevõtjaid, on ainult ketid. See on kaduv folkloor,” märgib ta.

Lisaks klientide arvu vähenemisele rõhub restorane ka lokkav inflatsioon. See sai alguse sõjast Ukrainas.

„Inflatsioon oli halvimal ajal üle 7 protsendi, mis tõstis tooraine hinda”” ütleb Asiakastieto pankrottidele spetsialiseerunud asjatundja Jaakko Nors.

„Praktiliselt kõik hinnad tõusid, aga inimeste palgad mitte,” sõnab ta.

Nors arvab, et näiteks söögikohad pole suutnud lõunasöökide hindu tõsta proportsionaalselt kasvavate kulutustega. Lõunasöögid on küll varasemast kallimad, kuid sellest siiski ei piisa suuremate kulutuste katteks.

Samuti on tõusnud äripindade üürihinnad.

„Suured rahvusvahelised tegijad, kes äripindasid üürivad, ei ole rahul üürihindade alandamisega, isegi kui turukeskkond muutub. Nad eelistavad hoida oma ruumid tühjana,” ütleb Nors.

Loomulikult on mõju avaldanud ka pandeemia.

Pandeemia ajal toetati restorane rahaliselt, kuid see ei katnud kogu saamata jäänud tulu. Seega pidid restoranid ise oma reservid ära sööma, et pinnal püsida.

Pandeemia tekitatud uus „kaugsöömine” on lõunat sööjate arvu otseselt vähendanud. Isegi kaugtööl võib eilseid jääke süüa rohkem kui varem, kirjeldab Nors.

Norsi sõnul on Soome toiduainetööstuse ettevõtetest vähemalt 17 protsendil finantsolukorras suuri või väga suuri probleeme.

Soome olukord pole aga ainulaadne. Restoranitööstuse olukord on Rootsis samuti raske, ütleb Nors.

„Rootsi pankrotid olid 2023. aastal ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Suurim pankrotirisk on praegu ehitussektoris, kuid järgmisena tuleb restoranitööstus,” sõnab ta.