Soome väljaanne on otsustanud eemaldada endise ajakirjaniku Matti Kuusela kirjutatud üle viiesaja artikli. Lisaks on tehtud parandusi kolmes artiklis.

Aamulehti uurib, mil määral on kustutatud lood välja mõeldud. Kokku on kustutatud 551 artiklit, vahendab Helsingin Sanomat.

Otsus on Soome ajakirjanduses väga erandlik.

Aamulehti peatoimetaja Sanna Keskinen põhjendab lugude eemaldamist puudutavas artiklis erandlikku otsust ajakirjanduse usaldusväärsuse ja ajakirjaniku juhistega.

„Avalikkusel on õigus tõesele teabele,” märgib peatoimetaja Keskinen Aamulehti artiklis.

Helsingin Sanomat on Aamulehtiga toimunud artiklivahetuse raames avaldanud Matti Kuuselalt paar üksikut artiklit. Need lood on praegu lugejatele kättesaadavad. Küll aga käib kirjutistega kaasas märge Aamulehti tegemistest ja ebaselgustest seoses Matti Kuusela lugudega.

Väljamõeldised tulid välja, kui toimetus sai kätte Matti Kuusela värske mälestusteraamatu. Kuusela mälestusteraamatu nimi on Journalisti – Toisenlainen toimittaja (Žurnalist – Teistsugune ajakirjanik).

Aastal 1956 sündinud ja praegu pensionil Kuusela on sageli kuulunud Soome kõige sõltumatumate ajakirjanike hulka. Kuusela on pälvinud Bonnieri suure ajakirjandusauhinna (praegu suur ajakirjandusauhind) aasta parima loo eest, Lumilapio uuriva ajakirjanduse auhinna, riikliku teabe avalikustamise auhinna ja mitmed teised valdkonna-auhinnad.

Raamatus ütleb Kuusela, et mõtles välja vähemalt kolm lugu.

Kuusela räägib, et mõtles välja rootsi autori „Per-Olov Ekelöf” ja tema pooleli jäänud raamatu „Båtman”, et elavdada omaenda sõudmise-teemalist artiklit. Lugu ilmus 1. augustil 2008 Aamulehti lisas Valo (Valgus).

„Nii Ekelöfi kui ka kogu raamatu olen ise välja mõelnud,” tunnistab Kuusela oma mälestustes.

Lisa Valo artiklis selgitab Kuusela enda leiutatud raamatu lünklikkust: „hetkel, mil Ekelöfi käed muutuvad aerudeks, peab ta kirjutamise lõpetama”.

„Kui ma noorem olin, kasutasin vahel veidi fantaasiat ja nalja ning libistasin heasüdamliku väljamõeldise faktilooks,” tunnistab toimetaja oma mälestustes.

Kuusela räägib raamatus ka luuletaja Eeva-Liisa Mannerist (1921–1995). Esiteks räägib ta, et kohtus luuletajaga kord Tamperes kino Pirkka trepil möödaminnes. Kuusela sõnul ei öeldud kohtumisel sõnagi.

Pärast seda aga räägib Kuusela, kuidas ta 2021. aastal Aamulehtis kohtumisest hoopis teistmoodi kirjutas.

Aamulehti loos arutlevad Kuusela ja Manner luule üle kinotrepil. Kuusela minajutustaja nendib kohtumise alguses häbelikult: „Preili Manner, kas ma julgen teile üht asja öelda?”

Luuletaja pöördub ja näeb enda ees pika habemega noormeest, kes vaatab talle otse silma. Manner noogutab ja pärast väikest rabelemist ütleb mees lause, mille peale on selgelt pikalt mõelnud.

„Olin ette kujutanud, et teie luuletused on maailma eredamad, ilusamad ja kurvemad. Aga ma eksisin. Teie silmad on veelgi ilusamad, säravamad ja kurvemad.”

Luuletaja naeratab ja küsib siis: „Kuule, poiss, kas sa oled näinud oranži karvaga hobust varjulisest allikast vett joomas?”

Noormees raputab pead. „Siis ei tea sa ilust, eredusest ja kurbusest midagi”, ütleb Eeva-Liisa Manner, lisades sõbralikult: „Aitäh, siiski” ja kaob koos sõbraga pimedusse.

Mälestuste Mannerit puudutavas osas nendib Kuusela, et „mõned lood on nii head, et vastavad tõele ka siis, kui neid pole kunagi juhtunud”.

Aastal 2006 avaldas Aamulehti mitmeosalise reisireportaaži Kuuselast ja temaga Bakuust Pekingisse sõitnud fotograafist.

Oma mälestustes ütleb Kuusela, et ütles Usbekistanis Taškendis fotograafile:

„Nüüd võtame asja nii kergelt kui võimalik. Istume rahus sellel pingil, sina pildistad igasuguseid autosid, mina mõtlen neile lood välja.”

Pärast seda loetleb Kuusela oma raamatus novellilaadseid „jutte” Taškendi ringristmikul möödasõitvatest autodest: vana Gazi veoautoga sõitmas Boriss, kelle vanaisa kunagi Brežnevi kätt surus, oranži Ladaga reisivad õnnelikud mehed, elektrik Oleg ja keevitaja Vitali ning Jawa mootorrattaga sõitmas Valeri ja külgkorvis istuv Natalia, kes lähevad pulmareisile Baikali järve äärde, kus Natalia on alati tahtnud kuuvalgel ujuda.

Reportaažide sari ilmus Aamulehtis 48-leheküljelise lisana 2006. aasta jõulude ajal. Lugu sisaldas ka lugusid autodest ja nende reisijatest ringristmikul.

Selle reisisarja eest pälvis Kuusela ka Bonnieri ajakirjandusauhinna.

Reedel teatas Aamulehti, et ühes reisisarjas „esinevad loos inimesed, keda pole kunagi intervjueeritud”.

Aamulehti on juhtunu osas algatanud sisejuurdluse. Aamulehti andmetel on uurimine praeguses etapis viinud selleni, et „mitmest Kuusela eri aegadel tehtud loost on leitud tõendatavalt fiktiivseid osi”.

Seetõttu on toimetus otsustanud enam kui 500 Kuusela artiklit veebist eemaldada.

Kustutusi käsitlevas Aamulehti artiklis tuuakse välja, et osa Kuusela kirjutisi esindasid möödunud aastakümnete nn gonzo stiili, kus fakt ja väljamõeldis põhimõtteliselt segunevad.

„Libauudiste ja erinevate mõjutamispüüdluste ajastul pole ajakirjanduses kohta gonzo-laadsel jutustamisel,” ütleb peatoimetaja Sanna Keskinen Aamulehtis. Tema sõnul ei suuda gonzo seletada asju, mis Matti Kuusela loomingus nüüd ilmsiks on tulnud.

Kuusela on Aamulehtile oma tööd puudutavat reportaaži lühitekstiga kommenteerinud. Vastuses kirjutab ta:

Olen oma lugudes alati püüdnud julgelt minna asjade ja inimeste tuumani ning rääkida tõtt ausalt. Stiilivahendina olen kasutanud muuhulgas kavalat mängu, liialdamist, sarkasmi ja segadust, et panna lugejad nägema enda eelarvamusi.

Mõnikord on tõde peidus nii sügaval, et selle väljatoomiseks tuleb kasutada üllatavaid vahendeid, millest luule on üks parimaid.

Ma ei ole oma lugudes kordagi moonutanud seda, mida inimene ise ütles.

Aeg-ajalt on maailmas varemgi sarnaseid juhtumeid ette tulnud. 2002. aastal vallandas uudisteagentuur AP reporter Christopher Newtoni, kes oli oma lugudes välja mõelnud eksperte ja organisatsioone. Järgmisel aastal osutus New York Timesi reporter Jayson Blair valelugude seeriatootjaks.

Saksa ajakirja Der Spiegel staarajakirjanik Claas Relotius jäi 2018. aasta lõpus vahele faktide moonutamisega ja intervjueeritavate väljamõtlemisega. 2022. aastal eemaldas USA Today 23 lugu, kus olid väljamõeldud allikad.

Juhtumid on viinud assistentide suhete katkemiseni, toimetajate ja juhendajate vallandamiseni ning laiaulatuslike juurdlusteni toimetuse tegevuse kohta.