On valed, emavaled, statistika ja siis on veel Venemaa valimistulemused, analüüsib Turu Majanduskooli professor ja kauaaegne Venemaa-uurija Kari Liuhto nädalavahetusel toimunud Venemaa proovivalimisi väljaande Iltalehti jaoks.
Liuhto eeldas, et president Vladimir Putini „toetus” langeb 75 ja 85 protsendi vahele, kuid Kreml sepistas lauale veelgi suurema numbri. Uudisteagentuuri Tassi andmetel sai Putin üle 87 protsendi häältest.
See näitab, et Kremlil pole piire, kui palju nad tahavad valimisi võltsida, märgib ta.
Putini häälte arv oleks paras nali, kui see poleks nii traagiline, ütleb professor Liuhto. Tema sõnul ei tasu Kremli väljakuulutatud arvudele liiga palju tähelepanu pöörata, sest valimised olid täiesti võltsid.
Liuhto usub, et Putin võtab valimistulemust kui formaalset mandaati juhtida riiki nii, nagu ta tahab.
Putin ja tema lähikond erutuvad ja usuvad, et nende praeguse poliitika suund on õige ning sõda on saanud rahvalt tuge, sõnab ta.
Kari Liuhto usub, et Putin annab suve lõpuks käsu järjekordseks suurrünnakuks. Selleks peab Venemaa rindele jõudma rohkem vägesid, seega võib vaja minna uut mobilisatsiooni.
Liuhto sõnul ammendub Venemaa riiklik sõjafond selle või järgmise aasta jooksul. Seetõttu peab Putin panema Venemaa ettevõtted ja ühiskonna relvajõudude ülalpidamise eest üha rohkem maksma.
Kreml lihtsalt ütleb, et neil on mandaat. Lisanduvad oligarhide ja ettevõtete maksed, sõjamaks. Samal ajal karmistub jätkuvalt sõjatsensuur.
Professori sõnul on Putini järgmiseks sammuks Novorossija ehk Uus-Venemaa territooriumi loomine, mis realiseerumisel neelab endasse kolmandiku Ukraina territooriumist. Putin üritab kogu rahvast selle taha mobiliseerida, lisab ta.
Liuhto sõnul tasub eelkõige silma peal hoida Moldovale kuuluvatel Transnistria ja Gagauusia piirkondadel. Mõlemad piirkonnad on venemeelsed ja Transnistria on kuulutanud end iseseisvaks riigiks.
Kui ma oleksin Moldova juht, oleksin mures. Transnistrias püütakse juba praegu Venemaa jaoks pinnast pehmendada, ütleb Liuhto.
Varem märtsis soovitas Euroopa Komisjon EL-i liikmesriikidel avada liitumisläbirääkimised Bosnia ja Hertsegoviinaga.
Professor Liuhto usub, et Putin üritab mõjutada Bosnia-Hertsegoviina ühiskonda, et plaane takistada.
Kreml usub endiselt, et lääneriikide toetus Ukrainale aja jooksul väheneb.
Putin arvab, et Trumpi naasmine presidenditoolile sööb ära Lääne ühtsuse ja siis lõpeb ka relvaabi Ukrainale, sõnab ta.
Liuhto tahab esile tõsta, mis juhtub Ukrainaga, kui Venemaal õnnestub see täielikult vallutada.
Tuhanded inimesed jääksid kaduma puhastuste ja hukkamiste tõttu. Läänes oleks seda raske vaadata. See tooks Euroopas kaasa miljoneid uusi Ukraina põgenikke, ütleb professor.
Kui kujutada ette, et sõda Ukrainas on kallis, siis kui Venemaa Ukraina okupeerib, oleks hind veelgi kõrgem.
Liuhto kutsub lääneriike Ukrainat toetama juba praegu, enne kui on hilja.
Suur rünnak on vältimatu. Pole juhus, et Ukraina on viimasel ajal Venemaa kütusevarusid õhku lasknud, osutab ta.
Venemaa suudab korraldada suurrünnaku, sest tal pole muud valikut.
Putin on selle juba otsustanud. Sõda teeb Putini praeguse süsteemi jaoks kõik võimalikuks. Suve lõpuks näeme, kas Ukraina on saanud piisavalt relvi rünnaku peatamiseks, ütleb professor Kari Liuhto.
