Venemaa on endiselt suurim oht ​​Soome riiklikule julgeolekule. Eriti raske olukord idapiiril võib kesta kauem ja see on Venemaa jaoks ilmselge viis Soomet pinges hoida.

Nii tõdeti täna teisipäeval, 26. märtsil infotunnis, mil kaitsepolitsei Supo avaldas oma värskeima aastaraamatu. Supo info kohaselt tuleb Venemaa pahatahtlikuks tegevuseks valmistuda praegu ja pikemas perspektiivis, vahendab Ilta-Sanomat.

Muutus on olnud põhjalik ja püsiv. Venemaaga seoses pole enam tagasiteed endisesse olukorda, ütles kaitsepolitsei juhi kt Teemu Turunen pressikonverentsi alguses.

Peame valmistuma veelgi karmimaks ja pahatahtlikumaks mõjutamiseks.

Vanade mõjutusvahendite kõrvale võivad tekkida uued.

Turuneni sõnul võib uus ja jultunum mõju olla suunatud näiteks Venemaal viibivatele Soome kodanikele.

Soomlaste suhtes võidakse rakendada ka erinevaid survemeetmeid, näiteks Venemaal vara arestida või konfiskeerida, kui nad seda kasulikuks peavad.

Turunen toob välja ka „vandalismi kampaaniad”, mida on näiteks Eestis täheldatud. Eesti kaitsepolitsei Kapo teatas, et vähem kui kuu aega tagasi vahistasid nad kümme inimest, keda kahtlustatakse Vene eriüksuste huvides vandalismi toimepanemises.

Arvatakse, et nad said teavet ja valmistasid ette rünnaku monumentide ning siseministri ja ajakirjaniku autode vastu. Mõned rünnakud jõuti toime panna.

Kahtlustatavad on Eesti ja Venemaa topeltkodanikud. Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ERR-i intervjueeritud riigiprokuröri sõnul oli rünnakute eesmärk Eesti ühiskonna destabiliseerimine.

Hübriidmõju võib seetõttu avalduda ka vandalismi kujul.

Meil ​​on siingi hea mõelda, et Soomes võib midagi sarnast juhtuda, ütles Turunen. Praegu ei ole me näinud mingeid märke sellisest tegevusest, lisas ta.

Sarnase vandalismi tõttu võtsid Läti julgeolekuteenistused veebruari alguses kinni Eesti ja Venemaa topeltkodaniku. Teda kahtlustati samuti Venemaa huvides tegutsemises. Kas Eesti ja Läti juhtumid on omavahel seotud, pole selge.

Pressikonverentsil esitati küsimusi, kui hästi Supo teab Venemaa kodanikest Soomes ja millist rolli mängivad nad Soome mõjutamisel.

Supo eriuurija Petteri Lalu vastas, et Soomes elavaid Venemaa kodanikke ei saa koondada ühte ja üksmeelsesse gruppi.

„See on väga heterogeenne, nad ei moodusta ühtset gruppi ega pole meie hinnangul kujunemas Soomes muljetavaldavaks liikumiseks,” ütles Lalu.

Osad kindlasti toetavad Venemaa poliitikat, aga osa on ka neid, kes seda ei toeta ja on Venemaalt lahkunud, märkis ta.

Seni on Venemaa oma vaenulikkust kõige nähtavamalt väljendanud sellega, et sulges Soome konsulaadi Peterburis ja muutis piiriametite tegevust idapiiril.

Instrumentaliseeritud ehk relvaks muudetud piiriületus on Supo hinnangul Venemaa viis näidata oma rahulolematust Soome NATO liikmelisusega.

Supo info kohaselt pole Venemaal põhjust oma tegevust Soome piiril vähemalt lähiajal muuta. Eelmisel aastal hakkas Venemaa suunama Soome piiripunktidesse inimesi, kelle reisidokumendid ei olnud korras.

Piirivalve on varem öelnud, et kurjategijad on Soome jõudnud 2023. aasta sügisel alanud hübriidmõjutamise tagajärjel. Turunen kommenteeris tagasihoidlikult, kas piirile on tulnud ka inimesi, kellel on terroristlikud sidemed või sidemed luureagentuuridega.

Võimalike seostega on seotud mõned leiud, vastas Turunen ega täpsustanud.

Supo märkis, et Soomel õnnestus vastuluuretöö, luureohvitseride väljasaatmise ja karmi viisapoliitikaga Venemaa personaalse luure võimalusi nõrgestada. Luureoht püsib endiselt ning oht võib olla suunatud eelkõige Venemaal reisivatele või viibivatele soomlastele.

Värskes aastaraamatus on öeldud, et Venemaa mõju lõppeesmärk on mõjutada lääneriikide, sealhulgas Soome otsustusprotsessi. Eesmärk on suunata otsuste tegemist soovitud suunas või püüda piirata riigi juhtkonna otsustusvõimet.

Supo aastaraamatus on kirjas, et Venemaa ei ole „väga osav” uute mõjutamismeetodite väljatöötamises ega oma tegevuse hoolikas suunamises. Supo aastaaruandes öeldakse, et „Venemaa ei oska sageli lääneriikide reaktsiooni väga hästi ette näha”.

Siiski ei tasu alahinnata Venemaa vahendite valikut.

Tihti piisab Venemaale sellest, et see tekitab ebakindlust ja segadust, seisab Supo aastaraamatus.

Vaatamata kõigele on Supo hinnangul tegelik sõjaline oht lähitulevikus ebatõenäoline. Soome ei kuulu Venemaa peamiste prioriteetide hulka, kui ta keskendub sõjalistele operatsioonidele Ukrainas.

Samal ajal on aga suurenenud küberoperatsioonidele ja kriitilisele infrastruktuurile suunatud oht.

Eriti Soome veealune infrastruktuur võib Turuneni sõnul olla haavatav vaenuliku riigi erinevate võtete suhtes. Supo aga ei pea praegu tõenäoliseks, et Soome kriitilist infrastruktuuri tabaks massiivne või halvav rünnak – maal või merel.

Sarnaselt varasematele aastatele on terrorismi oht Soomes neljapallisel skaalal endiselt teisel tasemel ehk kõrgendatud. Nii on see olnud alates 2017. aastast, mil kõnealune skaala kasutusele võeti.

Kõige tõenäolisem terrorioht on endiselt paremäärmusliku või radikaalse islamistliku ideoloogiaga üksikud inimesed ja väikesed rühmad, nendib Supo.