Putin teab, et peab kiiresti tegutsema, ütles Soome sõjaline asjatundja Pekka Toveri MTV uudistele.
„Vladimir Putini taoliste diktaatorite isu kasvab süües,” räägib Soome endine luurejuht, praegune parlamendisaadik Pekka Toveri MTV uudistele telefoni teel.
Mida rohkem õnnestumisi Putin saab, seda innukamalt sööb ta järgmist koogitükki, sõnab Toveri kujundlikult.
USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) hinnangul on õhus märke, et järgmiseks koogitükiks võib olla mastaapne konflikt kaitseliidu NATO vastu.
ISW hinnangul viitavad mitmed sõjalised ja majanduslikud tegurid sellele, et Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks NATO vastu.
ISW tõstab esile Poola presidendi Andzej Duda varasemat hinnangut, mille kohaselt püüab Putin nihutada Venemaad sõjamajanduse suunas, et see saaks rünnata NATO-t juba 2026. või 2027. aastal.
Taani kaitseministri Troels Lundi pakutud ajaaken on sarnane. Ta ütles veebruaris, et Venemaa võib proovida NATO-t rünnata 3-5 aasta pärast.
Jah, see risk on olemas, lihtsalt ajalugu vaadates. Venemaa on imperialistlik riik, mille hinges on millegipärast pidev laienemine, ütleb Toveri.
Sarnaselt Lundile toob Toveri välja ajaakna 3–5 aastat.
Selle aja jooksul esitab Putin tõenäoliselt Läänele väljakutse. Kui Venemaa saab aastaga Ukraina sõjaga ühele poole ja Donald Trump võidab USA valimised, siis tasub tema ametiajal proovida, hindab Toveri.
Toveri sõnul võiks Putini idee olla see, et Trumpi ajal ei pruugi USA Venemaa võimalikus rünnakus Euroopale „rohkem kaasa aidata”.
Toveri sõnul on selge, et kui USA-s on demokraatlik president, siis Valge Maja Putini sõjalist rünnakut Euroopale niisama pealt ei vaata.
Ja isegi kui Trump on president, pole kindel, et USA ei sekku isegi siis. USA-l on suurriigi huvid ja nende hulka ei kuulu Venemaa domineeritud Euroopa, leiab Toveri.
Venemaa ja NATO vastasseis tavarelvadega ei toimu kohe, kuid see võib alata varem kui Lääne analüüsid on seni arvanud, leiab ISW.
ISW juhib tähelepanu, et Venemaa on oma sõjaväge reforminud viisil, mis mitte ainult ei toeta sõda Ukrainas, vaid parandab ka riigi pikaajalist võimet valmistuda võimalikuks ulatuslikuks konfliktiks NATO vastu.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu on seevastu esitanud meetmed, mis on ISW hinnangul suunatud pigem NATO kui Ukraina vastu. Sellele võivad viidata ka kaitseministeeriumi kaadrimuudatused, hindab ISW.
Putin on samuti andnud mõista, et riik jätkab suurte eelarvete tegemist. Samas võivad ka Venemaa rikkad töösturid riigi huvid oma rahakotist ettepoole seada, usub ISW.
Toveri hinnangul muutub Euroopa sõjaliselt ja tööstuslikult tugevamaks. Seda teatakse ka Venemaal.
Putin teab, et peab kiiresti tegutsema, jätkab Toveri. Ta on sageli öelnud, et Venemaa sõdib Läänega. Tuleb aru saada, et oleme Venemaaga sõjas, lisab ta.
NATO riigid on toetanud Ukrainat relvade, väljaõppe, luure ja rahaga. Venemaa sõjapropaganda on pikka aega väitnud, et Venemaa peab Ukrainas sõda NATO vastu.
See on natuke iseennast toitev mõte. See võib alata propagandana, kuid muutuda tõeks. Kui Ukrainas on edu, saavad võimu nii Putin kui ka teda ümbritsevad, märgib Toveri.
Võib tugevneda mõte, et kuigi Lääs toetas Ukrainat, ei löönud nad meid ikkagi, sõnab Toveri.
