Tank T-64 istub peidus kaevikus vahetult Tšassiv Jari lähedal, ümbritsetuna Venemaa vägede kakofooniast, mis üritab vallutada Ivanivsket, väikest küla Bahmuti ligidal Ukraina idaosas.

Ometi ei lastud püssist kordagi 72-tunnise perioodi jooksul, millest CNN veetis tunni külaskäigul. Põhjus? Nõukogudeaegsete mürskude puudumine, mida armee kasutab. Ukraina sõdurid väidavad, et selle asemel peavad nad istuma ja ootama käsku, et ühineda nende ümber toimuva võitlusega.

Üksuse ülem Jaroslav ütles, et mõistab, et sõda Ukrainas võib lääne poliitikutele tunduda „väga kauge”. „Kuid see sõda toimub minu riigis. Ma ei tea… kujutage ette, et sõda tuleb teie ukse taha. Kas te kõhkleksite siis? Me vajame neid relvi. Vaenlane on palju tugevam. Ilma nende abita me ei püsi, ei püsi rahvana, riigina. Meid lihtsalt hävitatakse.”

Müra kaevikus, kus nad end varjavad on lõputu ja väed nimetavad seda „vaikseks” päevaks. Vene ründedroonid Lancet on viimastel nädalatel positsioone tabanud. Jaroslav ei ole optimistlik selle suhtes, mis juhtub, kui praegu USA parlamendis Kongressis seisma jäänud 60 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett ei tule.

„Ma arvan, et me kõik sureme,” ütles Jaroslav. „Kõik, kes siin on. Meid ei ole enam. See ei jää ainult Euroopa probleemiks. Venelased lähevad Euroopa peale edasi.”

Teises lähedal asuvas piirkonnas olid USA poolt annetatud Paladini liikurhaubitsaid kasutanud sõdurid vähem fatalistlikud, kuna neil oli valmis varu USA mürske. Nad tulistasid kaks korda, kui CNN külastas, kuid taevas nende ümber kumas Venemaalt tulevatest plahvatustest ja nende komandör Oleksandr väljendas eelseisva võitluse suhtes kahtlusi.

„Meil on probleeme, laskemoona puudus,” ütles ta. „Meil on tööd piisavalt, kuid proovige olla täpsem, et mürske kokku hoida.” Ta ütles, et Venemaa rünnak on suur ja (meil) ei pruugi olla piisavalt laskemoona.

Vene väed näivad liikuvat kiiresti edasi üle keerukate idapoolsete rindejoonte, mis kulgevad läbi kahe linna, mille nad vallutasid pärast kuid kestnud jõhkraid lahinguid: Avdiivka kaks nädalat tagasi ja Bahmuti eelmise aasta mais. Kuigi nad väidavad, et Ivanivskes, Bahmutist läänes on edu, on Moskva suuremat edu saavutanud Avdiivkast läänes.

Kolm küla, mille Venemaa algselt hõivas – Lastotškõne, Stepove ja Siverne – ei oma suurt tähtsust, Kiiev väitis, et nende kaitseliin pidi alati olema kaugemal. Kuid seesama uus kaitseliin läbi teise kolme küla, Orlivka, Tonenke ja Berdõtšii telje on sattunud samuti Venemaa intensiivse rünnaku alla, kusjuures venemeelsed allikad väitsid, et neil on tugipunkt kummagi küla servadel.

Kuigi rünnakute esu on olnud tagasihoidlik, viitab see laiemale probleemile Ukraina eesliinidel, kus sõdurid on olnud kriitilised oma juhtide valmisoleku suhtes kaitsta territooriumi pärast seda, kui sõjavägi Avdiivkast lahkus.

„Ma arvan, et see on meie sõjaväe viga, et ta ei valmistanud Avdiivka taga ette normaalseid positsioone,” ütles üks eriüksuslane. „Kui oleksime Avdiivka taga ette valmistanud positsioonid, kuhu meie jalavägi oleks saanud taganeda, oleksime neid seal väga kaua hoidnud.”

Teine võitleja, ameeriklasest vabatahtlik Georgia osariigist Garrison Foster kirjeldas varustuse kriisi kohutavalt: „Ma arvan, et sellest aastast tuleb sõja halvim aasta. Teatud üksustel on tankid otsa saamas.”

Ta väljendas raevu vabariiklaste juhitud Kongressi sammu üle peatada Ameerika abi. „See on kirjeldamatu, sest see on minu jaoks nii naeruväärne. Ma mõtlen, et kogu see poliitikast välja tulnud jama on täiesti naeruväärne. Pole mõtet maalida seda mingis valguses, kus meile on kasulik, et Venemaa võtab Ukraina. See on meile väga halb.”

CNN nägi märke raevukast Venemaa rünnakust üle Avdiivka ümbruse rindejoone. Otšeretõne räsitud külas, mis asub pärast Berdõtšit Venemaa teel, ei suutnud kohalikud elanikud lahkuda või 32-aastase Euhene puhul „istusid kohvritel” ja olid valmis põgenema, kui venelased läbi murravad.

Ta ütles: „Pakkisime eile kotid: riided ja hädavajalikud asjad. Kui olukord läheb kriitiliseks… oleme poistega (Ukraina sõdurid) sõbrad, nad tulevad siia vee järele. Ma arvan, et nad ütlevad meile. Ta ütles Venemaa edusammude kohta: „Me ei oodanud seda. Arvasime, et see kuidagi laheneb, rahuneb.”

Kaks ust allpool oli Viktor, kes kurtis, et parandas korduvalt oma katusesse mürskude tagajärjel tekkinud auke. „Ma tahan, et mürsutamine lõppeks!” ütles ta. Ta meenutas kurvalt, kuidas Oteretõne oli enne sõda jõukas küla. „Olen oma naisega abielus 52 aastat. Ja meid maetakse koos. Siin samas. Otse selles kraavis,” ütles ta õues olevale kraavile osutades. Üle silmapiiri kumas lakkamatu suurtükituli.

Lähedal asuvas Želanie külas otsustasid mitmed eakad elanikud lõpuks põgeneda ja kasutasid evakuatsiooniteenust „Valged inglid”, mida juhib Ukraina politsei eriüksus.

Võitlus lähedal asuva Avdiivka pärast oli kestnud alates Venemaa esimesest sissetungist 2014. aastal, kuid oli nüüd liiga lähedal, et seda ignoreerida. „Maja värises juba neli korda,” ütles Valentina (74). „See on savist ja õlgedest. Nad löövad nii kõvasti, et iga kord, kui ma arvan, et see on kõik – oleme valmis. Kõige hirmsam on see, kui need siia tulevad,” rääkis ta venelastest. „Inimesi, kelle käed on verega kaetud, ei saa usaldada.”

Bahmutile lähemal Tšassiv Jaris, palusid mõned kohalikud ärevalt, et neid kaamera ees ei näidata, ja näisid olevat leppinud Venemaa võimaliku eduga või võib-olla isegi tervitasid seda.

Üks mees ütles abi jagamise punkti ees seistes: „Rahu on rahu. Ma tahan näha oma lapselast. Ta on Moskvas. Mu õde on Kaliningradis. Pool Venemaad on mu sugulased. Aga ma olen siin üksi.”

Naine, kes soovis rääkida anonüümselt ütles, et Ukraina sõdurid olid asunud tsiviilisikute läheduses, tõmbasid piirkonda Vene tuld ja kasutasid kohalikke ressursse.

„Pole vett, pole gaasi, pole elektrit ega midagi. Kui me vett otsime, saavad ka sõdurid vett. Ja nad võtavad kogu vee,” ütles naine.

„Nad sõidavad otse majade juurde, kus inimesed elavad. Ja tulistavad otse majast. Nad peidavad end tsiviilisikute selja taha,” lisas ta.

Ukraina sõjaväelased on alati rõhutanud, et nad püüavad vältida tsiviilalasid ja paluvad elanikel lahkuda.

Sõltumata lojaalsusest läheneb Venemaa edasitung ja jõhkrus, mida tema jõud on tabanud mujal okupeeritud Ukrainas.