Ukraina relvajõud vajavad hädasti uusi sõdureid, et hoida tagasi Venemaa massilist pealetungi. Kuid poliitiline segadus jätab rindeüksused hätta.

Seaduseelnõu, mille eesmärk on laiendada mobilisatsiooni Ukrainas, on takerdunud Ukraina parlamendis Ülemraadas pärast kuudepikkust arutelu, vahendab Wall Street Journal.

Kavandatavad muudatused on üsna tühised: värbamise vanust langetatakse 27-lt eluaastalt 25-le. Lisaks oleks sõduritel õigus armeeteenistusest lahkuda pärast kolmeaastast teenistust ning karistatakse mehi, kes väldivad mobilisatsioonile registreerumist.

Ometi on raadal, mis seisab silmitsi suure osaga rahvast, kes ei soovi sõdida, raskusi isegi nende tagasihoidlike seadusemuudatuste heakskiitmisega.

„Me näeme vaeva selle nimel, et alandada vanust 25 aastani – see on ebapopulaarne otsus,” ütles president Volodõmõr Zelenski valitseva partei liige Fedir Venislavski, kes on olnud üks seaduse juhtivaid toetajaid. „Peame suurendama mobiliseeritavate inimeste arvu.”

Lisaks laskemoona puudusele on sõdurite puudus Ukraina probleem aastal, mil komandörid ütlevad, et nende eesmärk on hoida rindejoont ja vägesid taastada. Ukraina omast enam kui kolm korda suurema rahvaarvuga Venemaa kulutab Ukraina sõjaväeluure andmetel igal nädalal tuhandeid sõdureid rünnakutele ja suudab iga kuu täiendada end ligikaudu 30 000 uue sõduriga. Sellegipoolest on Vene vägedel pärast veebruaris idaosas asuva Avdiivka linna vallutamist raske edasi liikuda.

Valdav enamus ukrainlasi toetab valitsust Venemaa-vastase võitluse jätkamisel. Kuid Ukraina eelmise aasta suure vastupealetungi ebaõnnestumine ja kümnete tuhandete sõdurite kaotamine selle käigus on raputanud ukrainlaste kindlustunnet, et lisaks isikkoosseisu kahanemisele on neil võimalik territooriumi tagasi vallutada.

Sõja alguses sai Ukraina toetuda vabatahtlikele, keda tulvas värbamisbüroodesse. Need lained on vaibunud. Ja Zelenski on tunnistanud ka vajadust anda kaks aastat võidelnud sõduritele puhkust.

Kuid mobilisatsioon on kulgenud üle kivide ja kändude.

Zelenski hinnangul on Ukraina armees ligi 600 000 inimest. Enamik neist on tugirollides rinde lahingutegevusest eemal. Zelenski ütles detsembris, et sõjavägi on nõudnud 500 000 sõdurit juurde, kuigi komandöride sõnul pole neid kõiki kohe vaja.

18–60-aastastel meestel on sissetungi algusest peale keelatud riigist lahkumine. Kuid ainult need, kes on vähemalt 27-aastased, on mobilisatsiooniks kõlblikud, jättes enamiku riigi noortest meestest vabaks.

Eelmise, 2023. aasta suvel vallandas Zelenski pärast mitmeid korruptsiooniskandaale kõik piirkondlikud värbamisjuhid. Sajad tuhanded mehed väldivad jätkuvalt mobilisatsioonile registreerumist. Värbajad rajavad sageli tänavale kontrollpunkte, peatavad võitlusealisi mehi ja saadavad nad itta kaevikutesse.

Mõned mehed ütlevad, et neid peksti või peeti mitu päeva kinni, kuni nad allkirjastasid värbamispaberid. Sellegipoolest on sajad tuhanded mehed hoidunud kohalikus värbamisbüroos registreerumast. Internetis levivad videod, mis näitavad noori mehi, kes jooksevad sõjaväe värbajate eest üle kogu riigi.

„Ma ei saa öelda, et tunnen end eemalehoidjana,” ütles Oleh Sineltšenko (24). Mõlemad tema vennad liitusid sõjaväega sõja alguses, kuid nad on hoiatanud teda isegi mobilisatsioonile registreerumise eest, öeldes talle, et kui ta on teenistusse võetud, siis pole pääsu. „Ma pole saanud ühtegi kõnet,” ütles Sineltšenko. „Suurem osa riigist istub kodus ja teeskleb, et midagi ei toimu.”

Rühmad kõigist ühiskonna gruppidest pöörduvad raada poole uue seaduse alusel erandite saamiseks. Ettevõtted on teinud ettepaneku maksta makse, et hoida oma töötajaid eesliinist eemal.

Tudengid ütlevad, et neil tuleks enne ajateenistust lubada õpingud lõpetada. Lisaks tähendab 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud sündide arvu langus, et 20ndates eluaastates ukrainlasi on lihtsalt palju vähem kui eelmistes põlvkondades.

„Ma saan aru, et meie riigis on sõda ja me vajame inimesi. Aga ma olen ema ja ma ei taha oma poega sõtta saata,” ütles 47-aastane Khrõstõna Molitšuk, kelle poeg on 23-aastane. „Ta jätkab õpinguid ülikoolis, mis annab talle vabastuse.”

USA-s, kus 60 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale on parlamendis Kongressis kuude kaupa seisma jäänud, on samuti tõusnud poleemika Ukraina ebatavaliselt kõrge värbamise vanuse pärast. Värbamise vanusepiir USA-s ja paljudes teistes lääneriikides on 18 aastat.

Möödunud aasta mais kiitis raada heaks seaduse, millega langetati värbamise vanus 25-le, kuid Zelenski ei kirjutanud sellele alla. Liberaalsesse opositsiooniparteisse Holos kuuluv raada liige Roman Kostenko ütles, et hääletas selle eelnõu poolt, kuid värbamisea langetamise poliitika on sellest ajast alates muutunud keerulisemaks. Detsembris värbamise ümberkujundamiseks esitatud eelnõu võeti avalikkuse vastuseisu tõttu tagasi.

„Kui ma seisaksin raada keskel ja ütlesin: „Alandame vanust 21-le”, oleks see kohe tagasi lükatud,” ütles Kostenko. „See on ebapopulaarne otsus. Presidendi ülesanne on teha sõja ajal ebapopulaarseid otsuseid. Sa ei saa vastutust nende eest kellelegi teisele lükata.”

Zelenski ütles detsembris, et võib-olla toetab värbamisea alandamist 25-le eluaastale ja teatas, et andis sõjaväele korralduse koostada mobilisatsiooniplaan. „See on väga tundlik teema,” ütles ta. 500 000 uue sõduri lisamine läheks tema sõnul maksma miljardeid.

Sellest ajast peale pole president praegust eelnõud otseselt kommenteerinud. Presidendi kantselei pressiesindaja kommentaaritaotlusele ei vastanud.

Samal ajal kui raada arutab muudatusettepanekuid, nõuavad sõdurid ja nende perekonnad abiväge. Zelenski sõnul on sõjategevuses hukkunud umbes 31 000 sõdurit, ent sõjaliste analüütikute hinnangul on see number palju suurem. Veel kümneid tuhandeid sõdureid on vigastatud, paljud neist ei ole enam võimelised võitlema. Need, kes alles jäävad, on kurnatud ja neil on vähe suurtükimürske ning tarned USA-st viibivad.

Olha Denõsenko on aidanud korraldada Kiievis proteste, nõudes puhkust sellistele meestele nagu tema abikaasa, kes oli sõja alguses vabatahtlik ja on nüüdseks kaks aastat rindel veetnud. Selle aja jooksul on tal olnud vaid 20 päeva puhkust, ütles naine.

„Riik on ohverdanud meie abikaasad, unustanud nad,” ütles 35-aastane Denõsenko. „See on tohutu koorem ja seda tuleks jaotada ühtlaselt, mitte aga visata nende õlgadele, kes nõustusid riiki kaitsma.”

Professionaalsed Ukraina sõdurid väidavad, et neil on eriti vaja noori mehi, kuna paljud sõjaväkke kutsututest on keskealised.

„Vanade meestega ei saa sõdida,” ütles 31-aastane Ihor Belous, kes on armees olnud 12 aastat. Nüüd on paljud tema kaaslased 40ndates eluaastates ja vajavad igast missioonist taastumiseks rohkem aega. „Kõik peavad leppima sellega, et sellest saab pikk sõda… Vabatahtlikke pole lõputult.”