Lähipäevil otsustab Soome oma osalemise Punasel merel kaubalaevade turvamisel.
Yle allikate sõnul plaanib Soome saata sõdurid laevaliiklust julgestama. Kaitseministeerium ja välisministeerium on asja ette valmistanud väga kiiresti. See on üks esimesi asju, mille uus president Alexander Stubb peab oma töös ära otsustama.
Tõenäoliselt saadetakse operatsioonile paar staabiohvitseri planeerima ja juhtima. Koguarv on alla kümne sõduri.
Rootsi teatas varem, et saadab piirkonda oma sõdurid. Rootsi kaitsevägi teatas nädala alguses, et neli ohvitseri on juba EL-i missiooni peakorteris Kreekas või laeval. Kõige rohkem saadab Rootsi piirkonda kümme sõdurit.
Taani otsustas juba detsembris saata USA juhitud operatsioonile piirkonda fregati.
Yle andmetel pole Soome veel otsustanud, millistes operatsioonides soomlased osalevad. Vaatluse all on USA ja EL-i operatsioonid, kus eri riikide sõdurid loovad olustikupildi ja turvavad laevaliiklust.
Lääneriigid püüavad tagada laevaliiklust Punasel merel paljude erinevate toimingutega:
- USA ja Suurbritannia ründavad huthi mässulisi
- Ameerika Ühendriikide juhtimisel tegutseb piirkonnas operatsioon Prosperity Guardian, mis esialgu tagab julgeoleku. Kaasatud on paarkümmend riiki.
- ELi poolt veebruaris algatatud operatsioon Aspides kaitseb laevu merealadel.
Pinge piirkonnas kasvas, kui Hamas korraldas oktoobris terrorirünnaku Iisraeli vastu ja Iisrael alustas Gazas sõda. Pärast seda hakkasid Jeemeni mässulised huthid häirima piirkonna tihedat laevaliiklust ja ründama laevu.
Huthid on Iraani toetatud mässuliste rühmitus, mis on Jeemenis võimu haaranud.
Ameerika Ühendriikide kaitseameti andmetel läbib Punast merd 10-15 protsenti maailma laevadest.
Alates rünnakute algusest on laevad seda piirkonda vältinud ning teinud aeglasi ja kalleid ümbersõite. Tarbijad maksavad suurenenud veokulud kinni toodete hinnas.
Kieli instituudi andmetel moodustas piirkonna laevaliiklus jaanuaris vaid 20 protsenti prognoositust.
Soomel on surve osaleda rahvusvahelistel missioonidel nii EL-i liikmena kui ka uue NATO riigina. Varem on spekuleeritud, et Soome ei leia ülesannete täitmiseks sobivat platvormi. Seetõttu saatsid nad kohale mõned ametnikud.
EL-i riigina on Soome sageli operatsioonidel osalenud just väikese arvu ohvitseride saatmisega.
Soome järgib EL-is sageli üldist joont. Mis puudutab USA-d, siis meile meeldib näidata end aktiivsena ja hoida mitu rauda tules, ütleb Välispoliitika Instituudi vanemteadur Toni Alaranta.
Laevanduse kindlustamise ja mässuliste sihtmärkide ründamise mõju pole lihtne hinnata. Alaranta tuletab meelde, et USA põhjendas oma esimesi lööke paisuefektiga. Teisest küljest väitis riik vastuoluliselt, et ka see teravdab olukorda.
See on tüüpiline dilemma olukord. Midagi on vaja ette võtta ja siis tehakse ära, sõnab ta.
Alaranta arvates oleks Soome ja teiste liitlaste poolt kõige kasulikum sõnum USA-le, et see avaldaks Iisraelile rahu saavutamiseks survet. See mõjutaks ka Punast merd, sest huthid põhjendavad oma laevarünnakuid Gaza sõjaga.
