Soome väljaande Helsingin Sanomat saadud ülitäpse satelliidipildi põhjal selgub, et Soome idapiiri taha Olenja sõjaväelennuväljale on paigutatud varasemast rohkem lennukeid. Satelliidipildi järgi oli 17. märtsil lennuväljal ligi 60 lennukit või helikopterit.
Varasema info järgi oli eelmise, 2023. aasta oktoobris Olenjas ligi 50 sõjalennukit, millest põhiosa moodustasid pommitajad Tupolev Tu-95 ja Tu-22M.
Enne Venemaa sissetungi algust oli Olenja suhteliselt vaikne ja vähetuntud lennuväli, kuid viimase kahe aastaga on sellest kujunenud Venemaa üks olulisemaid sõjaväebaase. Põhjus on selles, et Venemaa lennukid on hakanud tegema Olenjast pommituslende Ukrainasse.
Hiljutisel satelliidipildil, mis on tehtud 17. märtsil kell 11.41, on näha pommituslennukeid, transpordilennukeid, helikoptereid ja hävituslennuk. Helsingin Sanomat hankis satelliidipildi koostöös Soome firmaga Terramonitor, mis on spetsialiseerunud satelliidipiltide analüüsimisele.
Huvipakkuv on see, et satelliidipildil ei ole näha maailma suurimaid ülehelikiirusega pommitajaid Tupolev Tu-160. Selliseid oli Olenja lennuväljal näha näiteks 2022. aasta sügisel.
Võib juhtuda, et Tu-160 lennukid olid pildistamise ajal kaamerate eest peidetud või on need mujale viidud. Lennukid võisid olla ka õhus. Samas ei olnud kõnealuseid lennukeid näha ka varem hangitud oktoobrikuu satelliidipildil.
Samuti on Venemaal lennukeid Tu-160 väga vähe, st alla 20. Vaid väike osa neist on korraga lennukõlbulikud. Võib juhtuda, et lennukeid seetõttu säästetakse.
Helsingin Sanomate arvutuste kohaselt oli märtsi keskel Olenja lennuväljal 11 lennukit Tu-95, viis helikopterit Mil, 37 lennukit Tu-22M, üks Suhhoi hävitaja ning kolm kahe- ja üks neljamootoriline Antonovi transpordilennuk.
Mõned lennukid Tu-22M on selgelt pikaajalisele hoiule pandud. Seda võib järeldada lennuväljal olevatest lumelükkamise jälgedest ja sellest, et erinevatel aastatel on lennukid samas kohas olnud pikka aega.
TU-160, Tu-95 ja Tu-22M on Venemaa kauglennuväe kõige olulisemad lennukid. Kõik need on tuvastatud Olenjast tehtud varasemate satelliidipiltide järgi.
Vene raskepommitajad on päritud nõukogude ajast. Nende kõrge vanus kajastub nende madalas kasutusmääras. Märkimisväärne osa lennukitest on pidevalt kas hoolduses või remondis.
Erinevad allikad annavad veidi erinevaid numbreid selle kohta, kui palju pommitajaid venelastel on.
Näiteks on umbes 60 lennukit Tu-95MS, millest korraga ei ole kasutusel rohkem kui pooled. Ülejäänuid tuleb remontida või hooldada.
Lennukeid Tu-22M3 on arvatavasti üle saja, millest märkimisväärne osa on pikaajaliselt laos. Aktiivses kasutuses on neist alla poole.
Venemaa on pidanud oma pommitajad kolima kaugemale Olenjasse, sest Ukrainale lähemal asuvad lennuväljad on Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks.
Olenja on nii kaugel, et pommidega varustatud droonid sinna lennata ei saa, vähemalt veel mitte. Siiski on tõenäoline, et niipea, kui Ukraina droonide lennuulatus on piisav, satuvad rünnakute sihtmärgiks ka Olenjas asuvad lennukid.
Pommitajate üleviimine Olenjasse on ka Venemaa jaoks strateegiline probleem, mille vastu ta ei saa praeguses olukorras praktiliselt midagi ette võtta.
Olenja lennuväli asub uue NATO riigi Soome piirist vaid umbes 150 kilomeetri kaugusel. Venemaa ja NATO konfliktis jääks Olenja väli NATO riikide rakettide lennu-ulatusse. Relvastatud vastasseisus tuleks lennukid mujale viia.
Lisaks tähendab Olenja asukoht seda, et NATO-l on seal toimuvat tegevust lihtne jälgida ja luurata.
Seda on Soomes näha selles, et NATO riikide signaalluure lennukitest on saanud püsikülalised, kes Põhja-Soomet külastavad. Näiteks lihavõtetele eelneval nädalal teisipäeval ja kolmapäeval lendas Rootsi signaalluurelennuk missioonile Soome idapiiril.
Venemaa peab aga oma strateegilisi pommitajaid Olenjas hoidma. Nende jaoks pole praegu Venemaal muud paremat kohta.
