Venemaal on mitu suurt sõjaväebaasi Soome lähistel ja isegi piiri ääres. Baaside toimimine on tekitanud muret eriti pärast seda, kui Venemaa tungis 2022. aasta veebruaris Ukrainasse.
Kui Soome otsustas kandideerida sõjalise liidu NATO liikmeks, hakkas ka Venemaa karmide vastumeetmete kohta suuri sõnu tegema, vahendab Ilta-Sanomat.
Juba 2023. aasta alguses teatas riik, et suurendab järgmise kolme aasta jooksul sõjalist jõudu Soome-vastasel piiril. President Vladimir Putini sõnul rajab Venemaa Lääne ja Põhja sõjaväeringkonna asemele Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonna. Teade on tulnud ka Karjalasse loodava uue väeosa kohta.
Pärast sõja puhkemist on aga paljud Vene väeosad vastupidiselt hääbunud, kui sealt on sõjaväelasi ja tehnikat viidud rindele Ukraina eri paigus.
Milline on olukord piiri taga praegu?
Ilta-Sanomat tellis Planet Labsilt värsked satelliidipildid olulisematest Venemaa sõjaväeobjektidest Soome lähedal.
Selgus, et ühes, Soome seisukohalt kriitilises baasis on toimunud eksperdi hinnangul rabav, lausa erakordne muutus.
Ilta-Sanomate tellitud pilte analüüsib analüütik Pasi Paroinen, kes jälgib avalike allikate kaudu Ukraina sõda.
Strateegiliselt oluline Pihkva sõjaline piirkond asub Eesti piiri lähedal. Seal baseeruvad Venemaa üheks eliitväeks tituleeritud 76. dessantväediviis ning 334. õhutranspordipolk ja sõjaväeluure GRU eriüksuste brigaad.
Pihkva on Soome seisukohalt kriitiline sõjaväepiirkond. Hüpoteetilises sõjaolukorras võib seal tegutsev dessantdiviis ohustada lähialasid.
Venelased üritasid Ukraina sõja esimesel päeval dessantvägedega üle võtta Ukraina Hostomeli lennuvälja. Hüpoteetilises sõjaolukorras võivad Pihkvas paiknevad väed seetõttu ohustada ka Soomet.
Võimalik, et selliseks operatsiooniks saab kasutada Pihkva poisse. Nad on ka otse NATO Baltikumi piiril. Siiski on ebatõenäoline, et olukord areneks sõjaks Venemaaga, rääkis Ukraina sõjakaardi teenistust juhtiv ekspert John Helin eelmise, 2023. aasta augustis.
Kaitsevägi on kogu Ukraina sõja vältel rõhutanud, et Soomele pole otsest sõjalist ohtu. Et Venemaa sõjaline jõud on seotud Ukrainaga.
Pihkva lennuväljalt õhku tõusev 76. dessantdiviis osales Ukrainas teadaolevalt näiteks Kiievi lahingutes veebruaris-märtsis 2022. Üksus on olnud seotud ka 2022. aasta kevadel Butša linnas toimunud veresaunaga, kus hukkus suur hulk ukrainlasi.
Nimetatud 76. diviis on olnud tegev mitmel pool Ukrainas. Venemaa kasutab seda otsustava jõuna, kirjeldas John Helin kõnealust üksust varem.
Värsked Pihkva satelliidipildid paljastavad üllatuse. 3. märtsil 2024 tehtud satelliidipilt näitab, et Pihkvast on kadunud peaaegu kõik lennukid. Erinevus on märkimisväärne võrreldes 2023. aasta mais tehtud pildiga.
Tavaliselt on lennuväljal umbes 25–30 suurt transpordilennukit Il-76 . Nüüd on neid pildil vaid neli ja üks neist tundub olevat hoolduses, ütleb Paroinen.
Venemaa on Ukrainas teatavasti kaotanud mõned suured transpordilennukid. Lisaks sai eelmisel suvel Pihkvat tabanud Ukraina droonirünnakus väidetavalt kannatada neli lennukit IL-76.
Kõik Pihkvast kadunud lennukid pole aga tõenäoliselt lahingutes ega rünnakutes hävinud.
Lennukite vähesus lennujaamas viitab pigem sellele, et tehnika on väga aktiivses kasutuses, hindab Paroinen.
Paroinen ütleb, et Venemaa kasutab lennukeid Il-76 Ukrainas muu hulgas haavatud ja langenud sõdurite transpordiks, samuti varustuse ja personali transpordiks.
Peastaabi endine luureülem ja praegune rahvasaadik Pekka Toveri peab Pihkva tühjendamist erandlikuks.
Isegi kui käimas on karmim õppuste tegevus, on kasutusel pool Venemaa lennukipargist.
Toveri hinnang on, et Venemaa on Ukraina uute droonirünnakute puhuks oma Pihkva lennukid ohutusse kohta viinud, nagu seda on tehtud ka mõne teise õhuväebaasiga.
Lennukeid on viidud Koola poolsaare ja Kaug-Ida suunas, märgib Toveri.
Eesti väljaanne Lõuna-Eesti Postimees teatas kolmapäeval, et Venemaa viib oma lennukeid Pihkvast Lääne-Siberisse Handi-Mansi piirkonda, mis jääb Pihkvast vähem kui 3000 kilomeetri kaugusele. Uudis põhines kohalikul Vene Telegrami kanalil.
Lennujaama ala pole samas täielikult tühjendatud. Näiteks Pasi Paroineni sõnul on kõrvalasuvas depoos alles tavapärane tehnika hulk.
Varasemates võrdlustes aastatel 2021–2023 Pihkva piirkonnas tehnika arvus suurt muutust ei toimunud. Lennuväljal oli näha nii transpordilennukeid Il-76 kui Antonov An-26.
Venemaa üks suurimaid Soome-lähedasi väeosasid Alakurt asub Soomest vaid umbes 50 kilomeetri kaugusel. Lapimaal Salla kõrgusel asuv Alakurt on Vene armee 80. Arktika motoriseeritud jalaväebrigaadi baas.
Kümme aastat tagasi loodud brigaad on kerge motoriseeritud üksus, kuhu kuulub umbes 2000 sõdurit. Nagu nimigi ütleb, on see välja õpetatud arktiliseks sõjaks.
Märtsi algul tehtud satelliidipildil paljastab Alakurti baasile sadanud lumekiht, et baas on püsinud vähemalt mingis valvelolekus. Kuigi varustuse arv pole varasemaga võrreldes suurenenud, ilmnevad mõne boksi ees värsked jäljed tegevusest.
Lasketiirudesse viivad teed tunduvad samuti olevat lahti lükatud, seega võib arvata, et need on aktiivses kasutuses, ütleb Paroinen.
Paroineni sõnul on Alakurtis viimastel aastatel valminud paar uut hoonet.
Siiski ei viita miski piltidel väeosa olulisele laienemisele või vastavale aktiivsuse kasvule, täpsustab ta.
Yle teatas 2022. aasta juulis, et Alakurtist on suure tõenäosusega sõtta viidud üle saja sõiduki ja rasketehnika, näiteks kümned tankid.
Samas peeti võimalikuks, et isegi pooled brigaadi paarist tuhandest sõdurist on baasist lahkunud.
Ilta-Sanomat teatas eelmise, 2023. aasta augustis, kuidas aastatel 2021–2023 oli Alakurtist lahkunud suur hulk sõdureid ja tehnikat – Ukraina suunal. Samal ajal selgus, et Alakurti väeosa piirkonnas on kaevatud kaevikuid.
Soome NATO liikmelisusega seoses võis olla ette valmistav korraldus. Võidakse karta sabotaaži või valmistutakse droonirünnakuteks. Teisest küljest võivad sõdurid olla lihtsalt hõivatud. Neid on tehtud ka mujal kui ainult Alakurtis, hindas John Helin varem kaevikute teket.
Paroineni sõnul on olnud võimalik Alakurtist viia Ukrainasse MT-LB tüüpi soomustransportööre. Muidugi on võimalik, et nad on just viidud väeosa teise piirkonda, lisab ta.
Soome naabruses asuvatest suurtest Vene väeosadest vaikseim näib olevat Petsamo 200. motoriseeritud jalaväebrigaad Põhja-Jäämere ranniku lähedal.
Satelliidipiltide põhjal on see peaaegu täielikult välja surnud.
Mõned laopinnad ja teised hooned näevad välja nii, et nende hoove ja teid pole tükk aega lahti lükatud. Nähtavat varustust on vähe ja see vähene, mis on nähtav, ei paista aktiivses kasutuses olevat, märgib Paroinen.
Samuti ei tundu väeosa kõrval asuvad harjutusalad väga suures kasutuses olevat, sest veebruari lõpus tehtud foto järgi pole lumikattel värskeid sõidukijälgi.
Muidugi võib selliseid asju kiiresti katta värske paks lumekiht ja pildistamise hetkel oli lund selgelt päris palju, täpsustab Paroinen.
Enne sõda hinnati Venemaa üheks eliitväeosaks peetud brigaadi tugevuseks 4000–5000 sõdurit. Muu hulgas on seda kasutanud tankid T-80 BVM.
Praegu pole arktiliste eriüksuste olukord enam nii hiilgav. Soome idapiiri lähedal asuvatest Vene väeosadest sai Ukrainas väidetavalt kõige hullemaid kaotusi Petsamo jalaväebrigaad. Erinevatel andmetel on see Ukraina rindel vähenenud peaaegu olematuks.
Muu hulgas nenditakse Ameerika väljaande Washington Post uurimises, et Petsamo brigaad kandis sõjas katastroofilisi kaotusi.
Norra luureteenistus hindas veidi enam kui aasta tagasi, et Petsamost Ukrainasse saadetud kolme lahinguüksuse 3000 sõdurist on hukkunud kuni pooled.
Kamenka baas asub Karjala maakitsusel, umbes 35 kilomeetrit Viiburist kagus. See on üks Venemaa tugevamaid väeosasid Soome lähedal ja seda hoitakse pidevas valmiduses.
Muu hulgas tankidega tugevdatud väeosa on 138. motoriseeritud jalaväebrigaadi asukoht. John Helin on kirjeldanud Kamenkat kui „üht meie armastatud piiriväeosa”.
Kui oleks sõda, siis Kamenka ja Alakurti poisid oleksid esimesed, kes tegutseksid, nentis Helin eelmise, 2023. aasta intervjuus.
Sarnaselt teistele sõjaväeüksustele on Kamenkast pärit sõjaväelased määratud võitlema Ukrainas. Pilt Kamenkast on 2023. aasta augustist ja vähemalt kuni selle ajani tundus väeosa olevat sõjale vaatamata aktiivses tegevuses.
Paroineni tähelepanu köidavad eelkõige baasi eri osadesse kaevatud värsked lahingukraavid ja augud, mis viitavad jalaväe väljaõppetegevuse jätkumisele piirkonnas.
Kas ajateenijad või reservväelased, kes saavad enne rindele saatmist väljaõppe, hindab Paroinen.
Helin märkis ka varem ulatuslike kaevikute ilmumist Kamenkasse aastatel 2022–2023. Kamenkas on hakatud õppuste käigus kaevikuid kaevama. Kui Alakurti kaevikud näevad välja pigem nagu kaitseks mõeldud, siis Kamenka omad on nagu õppuste kaevikud, hindab ta.
Kamenkas pole varustust suurtes kogustes näha.
Piirkonnas asuvas depoos on vähe sõidukeid, mis näivad olevat kasutuses. Aga paar ala on alates 2022. aastast tühjaks tehtud, sõnab Paroinen.
Peaaegu tühjalt haigutavad ka kaks õhuväebaasi veidi kaugemal ida pool Põhja-Venemaal Murmanskis Severomorski sõjaväealal.
Lennubaasid asuvad suurel sõjaväealal, mis on kinnises Venemaa põhjalaevastiku tsonis. Seal, Põhja-Jäämere ranniku käänulistes lahtedes hoitakse ka mereväe hävitavamaid relvi: ballistiliste mandritevaheliste rakettidega varustatud tuumaallveelaevu.
Paroinen märkab Severomorsk-3 lennuväljal 13 erinevat hävitajat, kuid muidu ei torka silma midagi ebatavalist.
Lennuväljal oleks ruumi suuremale hulgale lennukitele. Piirkonna autodepood ei näita erilisi muutusi ühes ega teises suunas.
Venemaa põhjalaevastiku baasina töötav Severomorsk-1 on veebruari lõpus tehtud fotol üsna vaikne.
Tavaolukorras peaksid baasis olema erinevad hävitajad ja helikopterid, mida vähemalt sellel satelliidipildil eriti näha ei ole, arutleb Paroinen.
Muidugi võib see olla tavaline variatsioon, kus lennukid on õppustel või paigutatud teisele lennuväljale, märgib ta.
