Kas sõda Ukrainas on varsti läbi? Üha enam on märke, et Lääs näeb sõda kaotatuna ja püüab Vladimir Putiniga kokku leppida. Selle kasuks räägivad kuus tõendit.
Sõdurid lebavad endiselt oma kaevikutes enam kui 1000 kilomeetri pikkusel rindel. Inimesed värisevad, loodavad ja surevad endiselt mõlemal pool seda joont, vahendab Focus.
Putinil on aga häid uudiseid: üha enam on märke sellest, et Lääs on sõda kaotamas ja üritab peagi Venemaa valitsejatega kokkuleppele jõuda. Kuus tõendit viitavad sellele, et Putinist saab 2024. aasta tõusev täht ja Zelenski, keda kunagi tähistati vastupanu vaimu pärast, on aasta kaotaja.
1.Ukraina on kurnatud riik
Sissetungi ohvriks langenud riik ei suuda enam midagi teha. Vene armee on annekteerinud 18 protsenti Ukraina territooriumist. 3,7 miljonit inimest on pidanud oma kodust lahkuma riigis sees. 6,4 miljonit on riigist põgenenud. Neist 950 000 läks Poola ja üle miljoni Saksamaale.
Kokku on sõda Lääne toetajatele seni maksma läinud umbes 252 miljardit eurot – see on viis korda suurem summa kui Bundeswehri aastaeelarve. Ukraina valitsus sõltub praegu oma sõjapidamises suuresti välisabist. See tähendab, et isegi ilma sõjalise lüüasaamiseta on riik kaotanud suure osa oma suveräänsusest.
2.Venemaa: Lääne isolatsioonistrateegia ebaõnnestus
Sõjavaenlane Venemaa on kolmandal aastal pärast rünnakut majanduslikult vitaalne. Lääne sanktsioonidel oli lühiajaline mõju, mida kompenseeris tarneahelate ümbersuunamine ja sõjamajanduse sisseseadmine. Maailma suurimat toorainejõudu on raske põlvili suruda.
Venemaa on leidnud Hiinast, Indiast ja Türgist poliitilisi ja majanduspartnereid, kes on valmis osalema ka siis, kui panuseid suurendatakse. Mitte-lääne maailm, nagu on viimase kolme aasta jooksul selgeks saanud, on huvitatud mitmepolaarse võimu taastekkimisest.
3.Ameerika esimene – Ukraina viimane
USA-s on toimunud suunamuutus, mis seab kahtluse alla demokraatia ekspordi. Joe Bideni tulised sõnavõtud ei muuda tõsiasja, et ka demokraadid on kaotanud huvi ülemeresõdade rahastamise vastu. Oma kõnes olukorrast riigis kinnitas Biden veel kord, et ta minimeerib riske: „Ukrainas ei sõdi Ameerika sõdureid. Olen otsustanud seda nii hoida.”
4.Scholz: Kuni selle piirini ja mitte edasi
Kantsler on oma otsuse teinud. Viimane Tauruse hääletus ja kantsleriga vahetult kokku puutuvad allikad annavad mõista, et Olaf Scholz on Ukraina sõja sisemiselt selja taha jätnud. Mitte mingil juhul ei taha ta liiduvabariigi ohtu veelgi suurendada. Ta ei ole valmis – ei rahaliselt ega poliitiliselt – „all in” minema. Miski pole tema meelest kaugemal kui Bundeswehri tegutsemine.
Arvamusküsitlused julgustavad Scholzi seisma vastu roheliste välisministri ja osade CDU juhtkonna survele. SPD soovib nimetada Scholzi rahukantsleriks nii Ida-Saksamaa valimistel kui ka 2025. aasta föderaalvalimistel. Willy Brandti majas hinnatakse „rahuküsimuse valimiskampaania potentsiaali” kõrgeks.
5.Konservatiivide leer on lõhenenud
CDU endise juhi Armin Lascheti näol, kes on praegune Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident, on ilmnenud üllatav vastane tema järglasele Friedrich Merzile. Laschet võis küll föderaalvalimised kaotada, kuid mitte tema mõju Merkeli CDU-le. Nädalavahetusel ütles ta oma parteijuhile:
„Minu arvates on Tauruse tarnete tähtsus sõja kulgemisel debatis liialdatud (…) Ma arvan, et on õige liidukantsleri põhipositsioon tegutseda ettevaatlikult ja kaalutletult, et mitte sattuda sõja osaliseks.”
Mõõdukad konservatiivid saavad toetust paavstilt. Franciscus soovitab Kiievi valitsusjuhil reeglite kohaselt tagasi astuda. Ta ütles nädalavahetusel:
„Kui näed, et oled lüüa saanud, et asjad ei lähe hästi, pead julgema läbirääkimisi pidada. Arvan, et tugevam on see, kes olukorra ära tunneb ja julgeb tõsta valget lippu.”
6.Majandus tugineb rekonstrueerimistegevusele
Äri soovib normaliseerida suhteid Venemaaga ja ootab suuri tellimusi Ukraina ülesehitamisel. Investorid, ettevõtete juhid ja terved riigid valmistuvad juba projektiks, mis Euroopa Investeerimispanga hinnangul võib era- ja avaliku sektori rahana maksta triljonit dollarit.
See tähendab, et inflatsiooniga korrigeerituna oleks Ukraina ülesehitamine viis korda mahukam kui ameeriklaste Marshalli plaani kaudu rahastatud Saksamaa ülesehitamine pärast Teist maailmasõda. Zelenski oli juba Davosis kohtunud JPMorgan Chase’i tegevjuhi Jamie Dimoniga. Seejärel moodustati rekonstrueerimise rahastamise ettevalmistamiseks „töörühmad”. Bloomberg kommenteeris eile:
„Investorid ootavad suurimat lepingulist raha pärast vähemalt teist maailmasõda.”
Järeldus: Putin võib olla rahul ajaloo käiguga, nagu see arenes pärast tema rünnakut Ukrainale. Ta sai endale uusi liitlasi, uusi tooraine ostjaid ja sai juurde territooriumi. Ta istub mõtteliselt kabinetilaua taga kõigis G20 riikide kabinettides. Tema kõige olulisem liitlane: otsustusvõimetu Lääs, kelle retoorika ei pidanud kunagi reaalsusega sammu.
