Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud energiašokk on viinud Saksamaa elatustaseme suurima kokkuvarisemiseni pärast Teist maailmasõda ja majanduse languseni, mis on võrreldav 2008. aasta finantskriisiga, räägib karm hinnang.
Ühisdokumendis, mille eesmärk oli rõhutada majanduskriisi sügavust Euroopa kunagises jõujaamas, ütlesid kaks Saksamaa valitsuse endist majandusnõunikku, et reaalpalgad langesid riigis 2022. aastal veelgi rohkem kui ühelgi aastal pärast 1950. aastat, vahendab Guardian.
Suutmatus kaitsta Saksamaa tööstust energiahindade hüppe eest võib muuta 2020ndad aastad „Saksamaa jaoks kaotatud kümnendiks” ja soodustada populistliku paremäärmusliku Alternative für Deutschlandi (AfD) tõusu, hoiatasid autorid oma uue majanduse foorumis avaldatud töödokumendis.
Massachusettsi ülikooli majandusdotsent Isabella Weber ütles: „Konfliktide, kliima ja geopoliitilise kriisi ajastul on AfD tõus äratuskell. Sakslaste elatustaseme langus on pärast Teist maailmasõda enneolematu. Kuigi on tõsi, et AfD tõusu soodustanud tegurid ulatuvad majandusest kaugemale, on samuti võimatu ignoreerida seda, kuidas see enneolematu Saksa elatustaseme langus käib käsikäes paremäärmuslaste populaarsuse kasvuga.”
Weber töötas kõrgetasemelises ekspertide komisjonis, millele Saksa valitsus andis ülesandeks kavandada 2022. aastal ettevõtetele ja majapidamistele energiahinna pidur. Tema kaasautor professor Tom Krebs oli praeguse Saksa kantsleri Olaf Scholzi alluvuses rahandusministeeriumi vanemnõunik.
Nende avastused rõhutavad, mil määral on Euroopa suurim majandus ikka veel mõõnas pärast 2022. aasta veebruari täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos Saksamaa kasvu kohta aastatel 2024 ja 2025 on, et see jääb alla mistahes võrreldavale arenenud majandusele, välja arvatud Argentiina.
Saksa majandus langes 2023. aasta viimasel kolmel kuul 0,3% ja 2024. aasta esimeses kvartalis peaks majandus samuti kahanema. Kaks järjestikust kvartalit toodangu langust tähendab tehnilist majanduslangust.
Weber ja Krebs rõhutasid, et kaks erinevat AfD toetuse tõusu 2022. ja 2023. aasta suvel langevad kokku Saksa valitsuse ebakindluse perioodidega, kuidas käsitleda energiahindade šokkide mõju elatustasemele.
