Prantsuse väed valmistuvad intensiivseks konfliktiks vaenlase vastu, kes on tulejõu poolest võrdne – see on suur muutus armeele, mis on viimased aastakümned võidelnud mässudega sellistes kohtades nagu Mali ja Afganistan.

Kolmandat aastat kestev vaenutegevus Ukrainas on toonud mandrile tagasi täiemahulise sõja, ütles kolonel Axel Denis, kes juhib Ida-Prantsusmaal Mailly-le-camp’is lahinguväljaõppekeskust (CENTAC).

„Maailm on paljastanud oma tõelise olemuse: ebastabiilne, ohtlik ja kõik pole sõbrad. Valmistume erksuse ja lühikese etteteatamisega valmisoleku kultuuriks,” ütles ta laagrit külastades väljaandele Politico. „CENTAC on ainus koht [Prantsusmaal], kus saate näha, milline on sõda.”

Tingimused CENTACis treenivate vägede jaoks on võimalikult lähedased tegelikule lahinguväljale. Suurtükitule heli, kuumus ja valgus taastoodetakse, võltsmiinid on aga kõikjal laiali ning raadioside võib ette teatamata katkeda.

120-ruutkilomeetrine laager on Prantsusmaal ainulaadne. Pariisist suurema pindalaga on see ainus koht, kus Prantsuse armee erinevad üksused – jalavägi, soomukivägi, suurtükivägi ja insenerid –, mis on tavaliselt üle kogu riigi laiali, saavad koos harjutada. See on ka ainus koht, kus kaks tosinat Leclerci tanki on aastaringselt töös.

Ohvitserid ei nimeta potentsiaalseid vaenlasi, kuid koolituse eesmärk on valmistada vägesid ette võitlema Venemaa-suguse vaenlasega.

Pärast aastakümneid kestnud sõjalisi operatsioone Aafrikas keskendub Prantsusmaa üha enam Euroopa idapoolsele küljele – ja tema relvajõud peavad olema usaldusväärsed, ütles armeeülem kindral Pierre Schill jaanuaris. Aastaks 2027 on Prantsuse armee suuteline 30 päeva jooksul paigutama ühe umbes 25 000 sõdurist koosneva diviisi.

„Me ei ole samas olukorras nagu Ukraina, kuid oleme osa koalitsioonist ja sellega kaasnevad kohustused,” ütles ta. „Usaldusväärsus kollektiivkaitses, eriti NATOs, on hädavajalik.”

Prantsuse sõduritele mõeldud stsenaariumi puhul on nende eesmärk pidurdada oma vaenlasi, keda mängivad CENTACis alaliselt paiknevad kogenud väed. See pole kerge ülesanne.

CENTACi ohvitserid ütlesid, et Ukraina peamine õppetund on vältida frontaalrünnakuid, mille tulemuseks on tohutu ohvrite arv ja mis ei suuda vaenlast tagasi lükata.

Selle asemel peavad töötama sujuvalt koos jalavägi, soomukid, insenerid ja suurtükivägi, mis on integreeritud uue tehnoloogiaga nagu droonid, mis edastavad teavet vägedele tagasi ja pakuvad lahinguväljal tapvat jõudu.

„Sõda Ukrainas tugevdas kombineeritud relvasõja tähtsust. See on ainus viis võidelda,” ütles laagri koordinatsiooni- ja juhtimisbüroo juht kolonelleitnant Vincent. Tema perekonnanime ei saa turvakaalutlustel avaldada.

Armeed, kes ei suuda ühendada tanke, suurtükiväge ja jalaväge on tohutus ohus – seda on Ukrainas näidanud mõlemad pooled.

„Ukrainas on dramaatiline see, et tankid tegutsevad üksi – ja seetõttu ei tegutse enam üldse,” ütles kolonel Axel Denis.

Koordineerimisvõimetus on üks põhjus, miks ei Ukraina ega Venemaa pole suutnud läbi lüüa hästi ettevalmistatud kaitsest, mis praegu domineerib enam kui 1000 kilomeetri pikkusel rindejoonel.

„Venemaa relvajõud ei ole kombineeritud relvade jaoks piisavalt koolitatud ja varustatud,” teatas USA armee assotsiatsioon. See on sundinud Moskvat lootma kulukatele inimlainete rünnakutele selle asemel, et kiiret edu saavutada.

Kuid ka Ukraina ei ole endise Prantsuse sõjaväelase Guillaume Anceli sõnul seda võitlusviisi omandanud, mis on viinud praegusesse ummikseisu.

Läänes väljaõppel olevad Ukraina sõdurid õpivad nüüd selliseid keerulisi oskusi.

Koolituse edenedes on meeleolu CENTACi peakorteris sünge.

Infokoosolekul teatavad ohvitserid, et vaenlasel õnnestus soomusmasinad hävitada – jättes praktikandid missioonile vähema varustusega võitlema.

Viimane harjutus kestab 96 tundi. Sõdurid magavad keskmiselt neli tundi öösel, tavaliselt ebamugavates sõjaväesõidukites. Nad peavad liikuma iga viie minuti järel või seisma silmitsi (võlts)plahvatustega.

„Kui nende reaktsioon on sobimatu, järgneb karistus,” ütles kolonel Axel Denis. „See on füüsiline vastasseis, kuid ennekõike on see soov kesta, võidelda, domineerida.”

Koolitatavad tegelevad elektroonilise sõjapidamisega, tegelevad logistika ja keemiliste ohtudega ning peavad unepuuduses langetama olulisi otsuseid.

Samuti õpivad sõdurid töötama arvutite ja telefonide asemel kaartidega – nn alandatud režiimis –, et olla lahinguväljal valmis olukordadeks, kus nende vastased ühendusvõrke häirivad.

Ajal, mil kõik on pidevalt üliühenduses, tahavad CENTACi koolitajad, et väed oleksid teadlikud võrgus viibimisega kaasnevatest riskidest.

„Nutitelefonid ja sotsiaalvõrgustikud on sõduritele tõeliseks ohuks,” ütles kolonelleitnant Vincent. Vaenlasel on vahendid signaalide tuvastamiseks ja suurtükkidest tulistamiseks paljastatud kohtades; üks kapten kaotas nutitelefoni tõttu kogu meeskonna.

Kui õppus on lõppenud, saavad sõdurid sooritushinnangu ja hinde skaalal ühest viieni.

„Me pole kunagi viit pannud,” ütles kolonelleitnant Vincent. Nagu Prantsuse võõrleegioni moto ütleb: „raske õppustel, kerge lahingus,” lisas ta.