Kaks kõrget USA valitsusametnikku ütlesid CNN-ile, et 2022. aasta lõpus hakkas USA valmistuma võimaluseks, et Venemaa võib Ukrainat tuumarelvaga rünnata.
Löök oleks olnud esimene tuumarelvalöök sõjas pärast seda, kui USA viskas Hiroshimale ja Nagasakile ligi kaheksakümmend aastat varem tuumapommid.
Ametnike sõnul oli Joe Bideni valitsus eriti mures, et Venemaa võib 2022. aastal kasutada taktikalist tuumarelva, edastab CNN.
Väidetavalt paljastab Jim Sciutto märtsis ilmuv uus raamat „Suurriikide tagasitulek” üksikasjad enneolematult ulatuslikust situatsiooniplaanist, mis pandi paika, kui Bideni valitsuse kõrgemad liikmed muutusid olukorra pärast üha murelikumaks.
Bideni valitsus jõudis oma hämmastava hinnanguni erinevate sündmuste, analüüsi ja tundlike luureandmete põhjal.
Me pidime kõike planeerima nii, et oleksime parimas võimalikus olukorras, kui see kujuteldamatu sündmus tegelikult juhtub, ütles kõrge valitsusametnik CNN-ile.
Ajavahemikul 2022. aasta hilissuvest sügiseni kutsus USA Riiklik Julgeolekunõukogu kokku rea koosolekuid, kus koostati situatsiooniplaane.
Aasta 2022 hilissuvi kujunes Venemaa vägede jaoks Ukrainas hukatuslikuks perioodiks. Siis suundusid Ukraina väed lõunasse Venemaa poolt okupeeritud Hersoni. Linn oli pärast sissetungi Venemaa suurim saak. Nüüd oli oht kaotada Ukraina vasturünnakule.
Otsustav oli see, et Ukraina vägede edenemine ähvardas terveid Vene üksusi sissepiiramisega. USA valitsuses tunti, et selline katastroofiline kaotus võib olla tuumarelvade kasutamise „potentsiaalne vallandaja”.
Samal ajal levitas Venemaa propagandamasin valeinfot Ukraina nn räpasest pommist, mis USA ametnike kartusel oli mõeldud Venemaa tuumalöögi varjamiseks.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu helistas 2022. aasta oktoobris mitu korda USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Türgi kaitseametnikele, öeldes, et Kreml on „mures Kiievi võimalike provokatsioonide pärast räpase pommi kasutamisega”.
USA ja teised Lääne ametnikud lükkasid Venemaa hoiatused ümber. Ometi saatis Venemaa suursaadik ÜRO juures otse ÜRO-le kirja, milles kirjeldas sama väidetavat ohtu. Vene ametnikud väitsid, et Ukraina ehitab ja kasutab Vene vägede vastu räpast pommi ning süüdistab seejärel rünnakus Venemaad.
Lääne luureteenistustele oli jõudnud info, mille kohaselt toimus Vene ametnike vaheline suhtlus, milles räägiti konkreetselt tuumarünnakust. Ameerika Ühendriigid ei tuvastanud kordagi luureandmeid, mis viitaksid sellele, et Venemaa oleks astunud samme oma tuumajõudude mobiliseerimiseks sellise rünnaku läbiviimiseks.
Samuti tegi USA oma liitlastega tihedat koostööd Venemaa tuumarünnaku puhuks varuplaanide väljatöötamiseks ja Venemaa poole hoiatamiseks sellise rünnaku tagajärgede eest.
Meil oli peamiste liitlastega mitu vaikset vestlust, ütles esimene kõrge valitsusametnik.
Lisaks püüdis USA appi võtta neutraalseid riike, eriti Hiinat ja Indiat, et takistada Venemaa rünnakut.
USA ametnike sõnul aitasid Hiina presidendi Xi Jinpingi ja India peaministri Narendra Modi kontaktid ja avalikud avaldused kriisi ära hoida.
Usume, et rahvusvahelise üldsuse, eriti Venemaa ja globaalse lõuna võtmeriikide mure näitamine selles küsimuses oli samuti kasulik ja veenev tegur. See näitas neile, mis see kõik maksma võib minna, ütles esimene kõrgem valitsusametnik.
Oht vähenes, kui sõda liikus Ukraina idaosas ummikseisu. USA ja tema liitlased on siiski valvsad.
