Soomes kehtestatud ärikeelust minnakse mööda Eesti kaudu tegutsedes. Täpsed andmed nähtuse ulatuse kohta puuduvad, kuid Yle uuringu kohaselt pole tegemist vaid üksikjuhtumitega.
Soomes oli jaanuaris ärikeelu all 778 inimest. Neist 46 olid seotud ettevõtlusega Eestis. Mõned neist inimestest ajasid äri ka Soomes.
Asi tuli ilmsiks, kui Yle tutvus Soome ja Eesti registriandmetega ning võttis ühendust mõne inimesega, kes ajavad äri Eesti kaudu.
Viiest ühendust võtnud ettevõtjast kaks ütlesid, et koostöö Soomes sujub hästi. Nad ei teadnud, et nad rääkisid Yle reporteriga, kes esitles end potentsiaalse kliendina.
Ärikeelud on riiklikud, mis tähendab, et need ei kehti väljaspool Soome piire. Keelatud on aga äritegevus, mis ulatub välismaalt Soome.
Ärikeeld määratakse finantskuritegude eest. Kolmest kuni seitsme aastani kehtiva keelu eesmärk on ennetada uusi kuritegusid ja rahalisi kuritarvitamisi.
Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse emeriitprofessor Matti Tolvanen ei imesta, et Soomes kehtestatud ärikeelust Eesti kaudu mööda hiilitakse.
Juriidiliselt on asi tema sõnul lihtne. Kui keelu alla kuuluv isik tegutseb Soomes, siis on ta süüdi keelu rikkumises. Kohtu poolt määratud ärikeelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või maksimaalselt kaheaastase vangistusega.
Keelu rikkumine toob tavaliselt kaasa trahvi. Koos muude finantskuritegudega võib keelust üle astumine kaasa tuua vanglakaristuse.
Keelu rikkumise kohtus tõendamine on samas keeruline, kuna äritegevusega seotud inimeste rolle ja kohustusi on sageli raske kindlaks määrata.
Ärikeelu määramine ei takista inimesel näiteks olla töötaja ettevõttes, mille aktsiaid ta ise omab. Tolvanen tuletab meelde, et ka majanduskurjategijad võivad enda juhitavates ettevõtetes kasutada tankiste ehk vahendajaid.
Soomes kontrollib ärikeeldude järgimist kohalik politsei.
Jälgitavale tehakse esmalt taustauuring, mis tähendab praktikas ülekuulamist. Järelevalve on pidev kogu keelu aja, selgitab kriminaalkonstaabel Sampo Lind keskkriminaalpolitseist.
Lindi sõnul jõuab politsei igal aastal kümnete juhtumiteni, kus isikut kahtlustatakse ärikeelu rikkumises.
Ärikeelu rikkumine on tüüpiline varjatud kuritegu, mis uurimise käigus päevavalgele tuleb.
Aasta 2021 oktoobris kontrollis politsei nädala jooksul ärikeeldude täitmist tõhustatult. Toona kontrolliti 70 juhtumit ja küsitleti 55 ärikeeluga isikut.
Tulemuseks oli see, et paari inimest kahtlustati kohtu poolt määratud ärikeelu rikkumises.
Seadust pole lihtne tähelepanelikult jälgida. Soomes on kontroll registrite abil endiselt võimalik, kuid piiride ületamisel muutub see keeruliseks, ütleb emeriitprofessor Tolvanen.
Eestis on teada Soomes kehtestatud ärikeelud, kuid Yle uuringu põhjal on sellel vähe praktilist tähendust, eriti kui ärikeeld on saadud alles pärast seda, kui äri on Eestis juba alanud.
Soomega seotud äritegevuse määra võib mõjutada asjaolu, et alates 2015. aastast pakutakse Eestis välisriikide kodanikele e-kodakondsust, mis hõlbustab elektroonilisi tehinguid ja ettevõtte asutamist välismaal olles.
Eesti politsei- ja piirivalveameti teatel kontrollitakse e-kodakondsuse taotlejate tausta, sealhulgas ärikeeldusid. Samuti kontrollitakse tausta nende puhul, kes on juba e-kodakondsuse saanud. Ettevõtluskeelu ilmnemisel e-kodakondsust ei anta või see tühistatakse neil, kes on selle juba saanud.
Endine e-kodakondsuse programmi juht Lauri Haav hindas paar aastat tagasi, et e-kodanikud on asutanud Eestis umbes 20 000 uut ettevõtet.
Emeriitprofessor Tolvanen leiab, et ärikeelu ja selle järelevalve üle oleks hea otsustada EL-i tasandil.
Siiski on veel pikk tee minna. Tolvanen võrdleb ärikeeldu autojuhtidele määratud juhtimiskeeluga. Selle kontrollimine on samuti probleem EL-i liikmesriikides, kuigi juhiloa äravõtmine peaks põhimõtteliselt olema palju lihtsam kui ettevõtte jälgimine.
Majandusega seotud kriminaalõiguses on palju riiklikke erinevusi.
Tolvanen toob välja, et kõigis EL-i riikides ei kehtestata ärikeeldusid, mis muudab seadusandluse ühtlustamise ja järelevalves kokkuleppimise probleemiks.
