Rohkem kui kaks aastat pärast nende sõjaaegse liidu sündi näitab USA ja Ukraina vaheline side kulumise märke, andes teed vastastikusele frustratsioonile ja tundele, et suhe võib olla takerdunud.

See on asi, mis sageli suhteid pingestab – rahaasjad, erinevad prioriteedid ja kaebused, et sind ei võeta kuulda, vahendab New York Times.

Pentagoni jaoks taandub ärritus ühele korduvale probleemile: Ameerika sõjalised strateegid, sealhulgas kaitseminister Lloyd Austin, usuvad, et Ukraina peab koondama oma jõud ühele suurele võitlusele korraga. Selle asemel kulutab president Volodõmõr Zelenski, kes on lubanud Venemaa igast Ukraina tollist välja tõrjuda, oma vägesid lahingutes linnade pärast, millel USA ametnike sõnul puudub strateegiline väärtus.

Värskeim näide puudutas lahingut idaosas asuva Avdiivka linna pärast, mis langes eelmisel kuul Venemaale. USA ametnike sõnul kaitses Ukraina Avdiivkat liiga kaua ja liiga suurte kuludega.

Ukraina omalt poolt on üha rohkem pettunud, et Ameerika poliitiline halvatus on toonud kaasa laskemoona puuduse rindel olevate vägede jaoks. Kuna iga päev möödub ilma värske laskemoona ja suurtükiväeta ning Ukraina meeskonnad jagavad oma mürske, kannatab moraal.

Zelenski lubas Ukraina sõjaväge „uuendada” tema seiskunud kampaanias Venemaa vastu, kui ta eelmisel kuul vallandas oma ülemkindrali Valeri Zalužnõi ja nimetas tema asemele maavägede juhi kindral Oleksandr Sõrski.

Staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Charles Brown suhtles järgmisel päeval telefoni teel kindral Sõrskiga, kui Bideni valitsuse ametnikud püüdsid välja selgitada, kas nad on leidnud Ukraina sõjaväest liitlase, kes liiguks kõige tõenäolisemat teed eduni.

Asi pole veel selge. Mõned ametnikud ütlevad, et kindral Sõrski võib olla Zelenskiga rohkem ühel meelel kui tema eelkäija.

„Zelenski on loonud palju ühtsema käsuliini, mis reageerib nii tema juhtkonnale kui ka väljastpoolt tulevatele nõuannetele,” ütles senaator Jack Reed, Rhode Islandi demokraat, kes juhib parlamendi relvajõudude komisjoni ja külastas hiljuti Ukrainat.

Kaks teist ametnikku aga muretsesid, kas uus sõjaväeülem on nõus oma ülemust suunama suunas, kuhu ta minna ei soovi.

Isegi praegu, mitu kuud pärast vasturünnakut, mis ebaõnnestus, sest Ukraina ei võtnud Pentagoni silmis tema nõuandeid kuulda, ei taha Kiiev teist poolt kuulata.

Nii Valge Maja kui ka Ukraina ametnikud väidavad, et parlamendi kongressi suutmatus vastu võtta erakorralise abi seaduse eelnõud, mis sisaldab 60,1 miljardit dollarit Ukrainale, on juba õõnestanud võitlust kohapeal. See meede tooks hädasti vajamineva suurtükiväe laskemoona ja õhutõrje raketid Ukraina vägedele.

Kuid ukrainlased on USA-s ka muus osas pettunud. Nad on sageli kurtnud, et Bideni valitsus on olnud aeglane kiitma heaks täiustatud relvasüsteeme, mis võiksid ületada tajutavaid Venemaa punaseid jooni, alates hävitajatest kuni kaugmaarakettideni.

„Me oleme askeldanud, kui Rooma põleb,” ütles endine Ameerika luureametnik Emily Harding eelmisel kuul Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses peetud arutelul Ukraina teemal. „Kui me poleks alguses kõhelnud,” lisas ta, „kui oleksime tegelikult pakkunud asju, mida oleksime pidanud pakkuma, oleks meil nüüd palju parem.”

Vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa kaevikutest Ukraina idaosas oli möödunud reedel Vene haubitsate, rakettide ja miinipildujate tuli peaaegu lakkamatu. Ukraina vastus, mida iseloomustas väljamineva tule järsk pauk, oli märgatavalt nõrgem.

Kunagise väikese talumaja keldris muutis maapinna kohal toimunud plahvatuste lööklaine selgelt õhurõhku kitsas jahedas ruumis, kus Ukraina sõdur tegeles usinalt droonivarustuse reguleerimisega.

„Põhjus, miks venelased edasi pääsevad, on laskemoona puudumine,” ütles hüüdnime D.J. kasutanud sõdur. Ta lisas, et on pettunud USA tegevusetuse pärast, põhjendades Avdiivka langemist USA suutmatusega abi anda.

Kuid Ukraina komandör, kes kasutas hüüdnime Chef, oli palju leebem. Kui Ameerika Ühendriike poleks olnud, üritaksid Ukraina väed siiani venelasi Kiievist välja tõrjuda.

Ameeriklased ega ukrainlased kumbi järgi ei anna. Nende pühendumus jääb tugevaks, kuna kumbki pool vajab teist. USA luurekogukond pakub Ukraina sõjaväele endiselt märkimisväärsel hulgal reaalajas teavet Venemaa komandopunktide, laskemoonaladude ja muude Venemaa sõjaväeliinide peamiste sõlmede kohta. Pentagon korraldab endiselt igakuiseid kontaktrühma koosolekuid, et õhutada Ukraina partnereid raha, relvi ja laskemoona andma.

Bideni valitsuse jaoks võib-olla kõige enam õõnestab Ukraina ühe Ameerika suurima vaenlase armeed.

USA hinnangul on pärast sõja algust hukkunud või haavatud Vene sõdureid Ameerika ametnike sõnul umbes 350 000. Venemaa on kaotanud ka tohutul hulgal seadmeid. Luurehinnangut näinud kongressi töötaja sõnul on umbes 2200 tanki 3500-st hävitatud ja üks kolmandik Vene soomusmasinatest.

Isegi Venemaa võit Avdiivkas on toonud kaasa märkimisväärseid kulusid: sõjameelne Vene sõjaväeblogija ütles oma postituses, et Venemaa kaotas rünnakus 16 000 meest ja 300 soomusmasinat. (Blogger Andrei Morozov kustutas postituse eelmise kuu lõpus pärast seda, kui ta ütles, et tema vastu käivitati hirmutamiskampaania. Ta suri järgmisel päeval.)

„Isegi need kindralid, kes võivad olla Ukrainas pettunud, vaatavad samal ajal Venemaa hukkunute ja varustuse kaotusi ning naeratavad,” ütles endine armee kolonel Dale Buckner, kes on USA-s asuva turvafirma Global Guardiani tegevjuht.

Kuid Avdiivka oli selline võitlus, mida Ameerika sõjaplaneerijad oleksid eelistanud teisiti teha.

Endine USA komandör, kellel on tihedad sidemed Ukraina relvajõududega ütles, et polnud muud põhjust linna kinni hoida nii kaua kui Ukraina väed seda tegid kui see, et Venemaa sõjaväelasi ja varustust kurnata – ohvrid, mida Moskva oli enam kui nõus võidu saavutamiseks vastu võtma.

Isegi pärast seda, kui sai selgeks, et Vene väed koos suuremate abijõududega võidavad, pressis Ukraina strateegilise taganemise asemel vastu, ütlesid USA ametnikud.

Selle tulemusena oli Ameerika Ühendriikide kõrge sõjaväelase ja endise USA komandöri sõnul suur pettumus ukrainlaste, eriti Zelenski ja poliitilise juhtkonna suhtes. Kuid Bideni valitsus on öelnud, et Zelenski kui ülemjuhataja otsustab.

Lõppkokkuvõttes oli Ukraina kaootiline taganemine viga, ütles endine USA komandör. Lääne ametnike sõnul võisid sajad Ukraina sõdurid kaduda või langeda edasitungivate Vene üksuste kätte.

Erimeelsused Avdiivka üle oli peegelpilt Washingtoni pettumusest Ukraina eelmise suve vastupealetungis. Sel juhul kutsusid Austin ja teised Ameerika ametiisikud Ukrainat üles keskenduma ühele peamisele rünnakule piki 1000-kilomeetrist rindejoont ja avaldama survet sealsetest Vene kindlustustest läbimurdmiseks.

USA ametnikud uskusid, et kindral Zalužnõi nõustus Ameerika nõuannetega, kuid ei suutnud oma presidenti veenda. Nii et ühe otsustava rünnaku asemel jagas Kiiev oma väed laiali, saates osa itta ja osa teistele rinnetele, sealhulgas lõunasse.

Vasturünnak ebaõnnestus. Pentagonis väidavad mõned ametnikud, et nad ei pea eelmise suve jõupingutusi üldse vasturünnakuks.

„Me ütleme sõjaväes, et kui püüate rünnata kõikjal, ei saa te lõpuks mitte kusagil rünnata – kuna teie väed on liiga lahjad,” ütles eruadmiral ja endine Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja James Stavridis. „Pentagon peab seda veaks ja jätkab ukrainlastele sellekohast nõu andmist.”

„USA pool on pettunud, sest nad annavad sõjalist nõu ja tundub, et seda ei võeta vastu,” ütles endine Pentagoni kõrge ametnik Ukraina ja Venemaa osas Evelyn Farkas, kes on praegu McCaini Instituudi tegevdirektor. „Kuid ukrainlastele ei meeldi, kui neid õpetatakse.”

Lisaks ütles Farkas: „Meie poliitiline süsteem on praegu šokeerivalt ebausaldusväärne.”

Pentagoni ametnikud annavad endiselt nõu sõjalise kampaania kohta, mida nad tahaksid näha 2024. aastal. Kolm USA sõjaväeametnikku ütlesid intervjuudes, et USA soovib, et Ukraina keskenduks pikamaa rünnakutele „Krimmi ohtu seadmisele”, mis tähendab rünnata Venemaa „maasilda”, mis läbib Lõuna-Ukrainat ja ühendab Venemaad Krimmi poolsaarega, mille president Vladimir Putin hõivas 2014. aastal.

Vene väed kasutavad maasilda varustamiseks ja logistikaks ning see on nende jõupingutuste jaoks Lõuna-Ukrainas ja Krimmis ülioluline.

Kuid jällegi on mängus ukrainlaste pettumus Ameerika kongressi halvatuse pärast.

Lääne ametnikud ja sõjaväeeksperdid on hoiatanud, et ilma USA abita võib Ukraina rinne sel aastal kokku variseda.