Prantsusmaa on ehitamas riikide liitu, mis on valmis saatma Lääne väed Ukrainasse ja süvendab sellega oma vastuseisu ettevaatlikuma Berliiniga.
Prantsusmaa välisminister Stéphane Séjourné viibis reedel Leedus, kus ta kohtus oma Balti ja Ukraina kolleegidega, et kinnitada mõtet, et välisriikide väed võivad lõpuks aidata Ukrainat sellistes valdkondades nagu demineerimine, vahendab Politico.
„Venemaa ei pea meile ütlema, kuidas me peaksime Ukrainat lähikuudel või -aastatel aitama,” ütles Séjourné kohtumisel, mida juhatas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja kus osales ka tema Ukraina kolleeg Dmõtro Kuleba. „Venemaa asi ei ole korraldada, kuidas me oma tegevust rakendame, ega kehtestada punaseid jooni. Nii et me otsustame selle omavahel.”
Séjourné viitas korduvalt miinitõrje operatsioonidele kui võimalusele, öeldes, et see „võib tähendada sõdurite olemasolu, [kuid] mitte sõdimist”.
Kohtumine toimus ajal, mil Ukrainas on suurtükiväe laskemoona puudus, mis raskendab Venemaa rünnakute raevu peatamist.
„Ukraina ei palunud meilt sõjaväelaste saatmist. Ukraina palub meil hetkel laskemoona saata,” ütles Prantsuse minister. „Me ei välista lähikuudel midagi.”
Balti riikide ministrid kiitsid Prantsusmaad „kastist väljas mõtlemise eest”.
Prantsusmaa president Emmanuel Macon tõstatas eelmisel kuul võimaluse, et Lääne sõdureid tuleb saata Ukrainasse. Vahetult pärast seda teatas enamik Euroopa riike – sealhulgas Saksamaa, Tšehhi ja Poola –, et neil pole selliseid plaane. Kolm Balti riiki, kes on Venemaa rünnakule kõige rohkem avatud, kui Moskval peaks Ukraina-vastane sõda õnnestuma, on sellele ideele palju avatumad.
Varssavi on samuti positsiooni muutmas.
„NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu,” ütles välisminister Radosław Sikorski reedel Poolas, lisades, et hindab Macroni initsiatiivi, „sest jutt on sellest, et [Venemaa president Vladimir] Putin kardab, mitte meie ei karda Putinit. .”
Séjourné väljendas muret selle pärast, et Moskva võtab sihikule Balti riigid, mis varem kuulusid Nõukogude impeeriumi, kuid on nüüd EL-i ja NATO liikmed.
Leedu Landsbergis kordas Séjourné’i juttu.
„Mingeid „agasid” ei saa olla. Peame tõmbama punased jooned Venemaale, mitte iseendale. Ükski Ukraina toetamise vorm ei saa olla välistatud. Peame jätkama Ukraina toetamist kõikjal, kus seda kõige rohkem vajatakse,” sõnas ta.
Kuigi Saksamaa on vaieldamatult Euroopa suurim sõjalise abi andja Ukrainale, on ta sattunud suure surve alla, kuna ta ei taha saata Kiievile kaugmaa tiibrakette Taurus, kartes provotseerida Moskvat. Kuleba mainis reedel seda tagasihoidlikkust peenelt.
„Mul isiklikult on kõrini … hirmust eskaleerumise ees,” ütles ta. „Meie probleem on selles, et meil on endiselt inimesi, kes mõtlevad sellele sõjale eskaleerumise hirmus.”
Kuleba jätkas: „Millist eskalatsiooni te kardate? Mis peab Ukrainaga veel juhtuma, et saaksite aru, et see hirm on kasutu? Mida te ootate Putinilt? „Noh, ma saatsin tankid, aga ma ei saatnud rakette või sõjaväelasi, nii et äkki olete minu vastu kenam kui teiste vastu?” Putin ei mõtle nii, ta ei kohtle Euroopat nii.”
