Vene presidendil Vladimir Putinil võib olla õigus, kui ta väidab, et NATO sõdurid on Ukrainas kohal ja neist on juba paljud surmagi saanud.
NATO sõdurid viibivad juba praegu Ukrainas relvastuskontrolli, luureoperatsioonide ja väljaõppe läbiviimisega seoses ning Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ettepanek on teema päevakorda tõstnud, vahendab El Pais.
Emmanuel Macron tõi tabuteema välja tänavu veebruaris. NATO abistab Ukrainat praktiliselt igas võimalikus valdkonnas, alates relvade ja teabe pakkumisest Venemaa sihtmärkide ja lendavate vaenlase pommitajate kohta kuni tuhandete Ukraina sõdurite väljaõppeni Euroopas. Kuid enne, kui Prantsusmaa president seda soovitas, ei julgenud keegi teha ettepanekut Atlandi alliansi sõdurite kasutamiseks Kremli sissetungi peatamisel. Macron pole mitte ainult debati avanud, vaid tema sõnad on ka kinnitanud, et Ukraina pinnal on juba NATO riikide sõjaväelasi, kuigi nad otseses lahingutegevuses ei osale.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles Varssavis toimunud konverentsil: „Ukrainas on juba NATO sõdureid ja ma tahan tänada saatkondi, kes on selle riski võtnud. Erinevalt teistest poliitikutest ma ei ütle, mis riigid need on,” ütles Sikorski. Viimane lause oli kriitika Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi pihta, kes avaldas veebruari lõpus, et Ukrainas on Briti ja Prantsuse sõdurid. Scholz väitis, et tema valitsus ei anna Kiievile oma kaugmaa Taurus rakette, sest see nõuab sõjaväetehnikute saatmist nende relvade programmeerimiseks, nagu on juhtunud Briti-Prantsuse Storm Shadow/Scalp rakettidega.
NATO riikide sõdurite viibimine Ukrainas pole midagi uut. Pentagoni pressiesindaja kindral Pat Ryder kinnitas 2022. aasta oktoobris, et USA on määranud relvade tarnimise üle järelevalvet teostama sõjaväe esindajad. 2023. aasta aprillis lekkinud Pentagoni konfidentsiaalsetes dokumentides viitas USA kaitseministeerium, et viie Atlandi alliansi riigi – USA, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Leedu ja Hollandi – saatkondades on riigis ligi sada eriüksuslast.
Tšehhi president, erukindral ja NATO sõjalise komitee endine ülem Petr Pavel meenutas 10. märtsil teleintervjuus, et Atlandi alliansi sõdurid on Ukrainas viibinud juba üle kümne aasta, mitte lahinguüksustes, vaid selle riigi sõjaväe koolitajatena. Pavel pidas silmas Poola piiri lähedal asuvat Javorivi baasi, kust NATO ja Kiievi vaheline leping lubas Paveli sõnul sealt läbi sõita tuhandel sõduril 15 riigist. Tšehhi president rõhutas, et sõjalised väljaõppeprogrammid Ukraina pinnal olid aktiivsed, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi jõuga annekteeris ning Vene-meelsete separatistide ja Moskva toel alustatud Donbassi sõja ajal. Javorivi baasi pommitati 2022. aasta märtsis. Ukraina võimud teatasid, et hukkus 61 sõdurit, Venemaa tõstis nende arvu 180-ni, kellest paljud olid välissõdurid.
Väljaanne El Pais on enam kui kaheaastase konflikti jooksul intervjueerinud mitmeid sõjalisi allikaid Ukrainas ja EL-i riikides, kes nõustuvad, et ükski NATO sõjaväelane pole maapealses lahingutegevuses osalenud. Kuid nad nõustuvad ka sellega, et neil on kohapeal esindajad, kes annavad infot olukorra kohta rindel, et teha kindlaks tarnitud relvade tõhusus, aga ka võimalikud probleemid nende kasutamisel, lisaks võimalike korruptsioonijuhtumite avastamisele pakutava abiga. Mõned neist mitteametlikest informaatoritest on välismaised erusõjaväelased, kes võitlevad vabatahtlikena Ukraina relvajõudude ridades. Vähemalt kaks allikat, üks ameeriklane ja üks ukrainlane, kinnitavad, et Washington on eriti aktiivne oma abi kontrollimisel, saatkonna ja Ukraina ametivõimude vahel kokku lepitud missioonide, aga ka visiitide puhul väljaspool institutsionaalseid kanaleid.
Ameerika rahvusvahelise ja kaitsepoliitika analüüsikeskuse Hudsoni Instituudi teadur Luke Coffey peab Ameerika sõjaväelastel raskeks Ukrainas vabalt liikumist: „Ma oleksin väga üllatunud, kui Ameerika vägedel oleks vabadus riigis ringi liikuda, et olukorda jälgida. Tean, et USA saatkonna töötajatel on isegi Odessasse minekuks vaja luba. Ja enne 2022. aastat ei tohtinud Ameerika instruktorid Dnipro jõest ida poole minna, ma kahtlen, kas nad nüüd saavad.”
Kieli ülikooli julgeolekupoliitika instituudi teadur Olga Husieva märgib erinevalt Coffeyst, et kohal on Ukraina liitlaste kaitseministeeriumide saadikud, kes koguvad andmeid kohapeal. Nende hinnangul saavad nad põhjapanevaid teadmisi oma armee ettevalmistamise ja relvade kasutamise parandamiseks. Neil võib olla ka ülesanne tagada, et mustale turule ei satuks relvi, nagu juhtus pärast USA juhitud lääne koalitsiooni lahkumist Afganistanist 2021. aastal. „Samuti pole saladus, et riigis on sissetungi algusest peale olnud sõjaväe instruktoreid,” lisab Husieva.
Asjatundja rõhutab, et ennekõike on tegemist erasektori algatustega, kuigi ta lisab, et USA ja Ühendkuningriigi vahel on koordineerimine ning vähemal määral Poola ja Balti riikide vahel. Ekspert hoiatab, et Saksamaa taandatakse sellest koostööst, kuna kardetakse Vene spioonide tungimist tema luureteenistustesse. Ka Poola Ida-uuringute Keskuse teadur Lukasz Maslanka usub, et „tõenäoliselt toimub koordineerimine ja vastastikune teabe edastamine, kuid iga riik teeb oma otsused”.
Coffey möönab: „NATO personali viibimisel Ukraina territooriumil võivad olla piiratud tehnilised põhjused, kuid seda tuleks vältida. Parem oleks saata tsiviilspetsialiste.”
Husieva juhib tähelepanu, et Storm Shadow rakettide juhtum ei saa olla ainuke, ning eeldab, et NATO instruktorid määratakse Ukrainasse siis, kui sel aastal saabuvad esimesed Ameerika hävitajad F-16. Samuti märgib ta, et koostöö tiheneb tehisintellekti kasutamisega rünnakute koordineerimiseks. Kieli ülikooli teadlase sõnul on lisaks võimalikule inseneride olemasolule, kes jälgivad täiustatud relvade kasutuselevõttu, alati vajalik sõjaväelaste kohalolek. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ise tõi väljaandes Le Monde näitena võimaluse, et Prantsuse haubitsad Caesar ja Saksa tankid Leopard remonditakse Ukrainas vältimatu sõjalise abiga kohapeal.
Maslanka nõustub Husievaga, et poliitiliste liidrite nagu Macron üleskutse NATO sõdurite osalemiseks Ukrainas on ennekõike strateegia Venemaa presidendi Vladimir Putini hirmutamiseks: „See puudutab Putinile dilemma tekitamist ja uut riskifaktorit.”
Husieva sõnul peab ta „väga võimalikuks”, et Ühendkuningriigist, Poolast ja Balti riikidest koosnev riikide koalitsioon saavutab kokkuleppe tulevikus Ukrainas kohal olla. Coffey seevastu usub, et vabariiklaste poolt USA sõjalise abi blokeeringu vabastamise taustal oleks see tõsine viga: „Paljud vabariiklased on mures USA uude igavesse sõtta mineku pärast. Ukraina toetajad väidavad, et see nii ei ole, sest Ameerika sõjaväelased ei sõdi ja Macron viitab vastupidiselt sellele, et sinna võiks NATO sõjaväelased saata.”
