Suurbritannia peaks kaaluma kodanike kutsumist sõjaväkke, et ära hoida Venemaa agressiooni, ütles NATO oluline liitlane.

Läti välisminister Krišjānis Kariņš kutsus väljaandele Telegraph antud eksklusiivintervjuus NATO riike üles kaaluma „totaalkaitse” mudelit, mille kohaselt saaks lühikese etteteatamisega mobiliseerida suure hulga kodanikest sõdureid.

Kariņš ütles ka, et Ühendkuningriigi kaitsekulutuste suurendamine kolme protsendini SKT-st on vältimatu.

Lätil, mis on Vladimir Putini vastasseisu eesliinil Läänega, on Venemaaga 200-kilomeetrine piir ja pärast Ukraina sissetungi taaskehtesti sõjaväekohustus. Kõik 18–27-aastased armeeteenistuse võimelised mehed peavad läbima 11-kuulise ajateenistuse.

Jaanuaris ütles Briti armee juht kindral Sir Patrick Sanders, et sõjavägi peab suutma vajadusel koolitada ja varustada „kodanikuarmeed”.

Küsimusele, kas Ühendkuningriik ja teised riigid peaksid vaatama Läti mudelit, vastas Kariņš: „Me soovitame seda tungivalt. Me töötame välja ja täiustame süsteemi, mida me nimetame totaalkaitseks, mis hõlmab kõiki kodanikuühiskonna osi.”

Eelmise, 2023. aasta septembrini Läti peaministri ametis olnud Kariņš ütles, et tema riik on laenanud elemente Soome ajateenistuse süsteemist, mis „võib olla paljudele meist väga heaks eeskujuks”.

Soomel on väike alaline armee, „kuid väga suur, väga hästi koolitatud” sõjaaegne reserv, „et nad saaksid hõlpsasti mobiliseerida 250 000 väljaõppinud sõjaväelast”.

Endine Briti minister ja parlamendi alamkoja riigikaitse komisjoni endine esimees Tobias Ellwood ütles laupäeval, et Ühendkuningriik peaks Kariņši ettepanekut tõsiselt võtma.

„Hiljuti Soomet külastades oli selge, et neil on NATO kõige muljetavaldavam „totaalkaitse” mudel,” ütles Ellwood. „Külma sõja ajal Lääne eesliinil olemine tingis vajaduse säilitada suur osa elanikkonnast lühikese etteteatamisega.”

„Kuna Putin on ametis veel kuus aastat ja püüab Stalinit jäljendada ja tema mõju laiendada, peaksime ka meie oma totaalse kaitse mudeli üle vaatama,” ütles ta.

Endine armeejuht lord Dannatt ütles aga, et Suurbritannia olukord erineb oluliselt Läti omast.

„Läti perspektiivist vaadatuna Venemaale nii lähedal on totaalkaitse täiesti mõistlik,” sõnas ta. „Meie jaoks, üks samm tagasi, peaksime keskenduma täielikule heidutusele. Peaksime suurendama oma kaitsekulutusi ja -võimet, et tagada sõja ärahoidmine.”

Kariņš ütles, et Lätis koondatakse ajateenijad pärast baasväljaõppe läbimist elukutselisteks üksusteks, kus iga ajateenija kohta on kolm kutselist, tagades, et uustulnuk õpib kiiresti.

„Kui nad vabanevad on neil täielik varustus, neil on oma üksus, nad lähevad tagasi tsiviilellu, nad kutsutakse regulaarselt kordusõppustele, et veenduda, et nende väljaõpe on tasemel. Nad on kasulikud tegeliku konflikti puhul,” sõnas ta.

Ta lisas, et kodanikuarmee kiire mobiliseerimise „tõestatud elastsus” on see, mida Venemaa peab nägema.

Läti välisminister ütles, et Suurbritannia on Balti riikide julgeoleku seisukohalt ülioluline ja NATO kaitseb end „esimesest ruutsentimeetrist”.

„Me peame planeerima ja koolitama ja varustama ning tegema selle venelastele nähtavaks,” ütles ta. „Me ei takista neil imperialistlikke ambitsioone soovimast, kuid saame tagada, et nad ei tuleks meie poole.”

Briti peaminister Rishi Sunak on surve all kaitsekulutuste suurendamiseks. Eelmisel nädalal kirjutasid kaks tema ministrit Anne-Marie Trevelyan ja Tom Tugendhat artikli, milles kutsusid teda üles suurendama kulutusi praeguselt kahelt protsendilt SKT-st 2,5 protsendini ja üle selle.

Kolm endist konservatiivist kaitseministrit on öelnud, et valimisprogrammis peaks olema kohustus saavutada kolm protsenti, mille poolt on ka ametisolev minister Grant Shapps.

Küsimusele, kas ta toetaks Ühendkuningriigi üleminekut 2,5 või kolme protsendini, vastas Kariņš: „Ma arvan, et see on vältimatu ja see on vajalik.”

Ta ütles, et Euroopa peab veel pikka aega tegelema „ohtliku Venemaaga”, ennustades, et riigi „imperialistlikud ambitsioonid” elavad kauem kui Putin.

Ukraina kindel toetaja Kariņš ütles, et riik on „sõjas väga raskes etapis” ning vajab kiiresti relvi ja laskemoona, kuid kinnitas: „Nad võivad võita.”

Kariņš ütles, et kui Ukraina oleks sunnitud praegu läbirääkimisi pidama, kasutaks Venemaa lihtsalt „rahu relvastamiseks, et rünnata”, ning ei pidanud oluliseks arengut, et Donald Trumpi tagasivalimise korral loobub USA Kiievi toetamisest.

Kuid ta rõhutas, et Euroopa peab rohkem kulutama oma kollektiivkaitsele, et „leevendada” survet Ameerikale, kuna USA pöörab pilgu Hiina poole.

Ta lisas, et ta ei usu, et Trump üritaks USA-d NATO-st välja tõmmata, öeldes: „Trumpi kandideerimise poliitika on Ameerika suureks tegemine,” ütles ta. „Ma ei näe selle poliitika raames, kuidas USA sõjalise kohaloleku nõrgenemine välismaal aitaks kaasa suuremale Ameerikale.”