Eesti riigikohus selgitas tänases otsuses, et riigi eriplaneeringut vajava objekti puhul ei ole arendajal õigust enne nõuda tegevusloa taotlemise eelset keskkonnamõju hindamist.

Kui tavaliselt hinnatakse keskkonnamõju tegevusloa menetluse käigus, võimaldab seadus põhimõtteliselt korraldada keskkonnamõju hindamise ka enne tegevusloa taotluse esitamist, et võimaldada arendajal koguda teavet loataotluse koostamiseks. Keskkonnamõju hindamist ei algatata aga juhul, kui kavandatav tegevus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtuasjas oli arutluse all küsimus, mida selle all mõista.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oli sellel alusel Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli rajamise keskkonnamõju hindamise algatamisest keeldunud, kuna sedavõrd olulise objekti rajamiseks on enne tegevusloa taotlemist vaja koostada riigi eriplaneering, ent seda pole isegi algatatud. Riigikohtu halduskolleegium nõustus, et sellises olukorras võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata.

Keeldumise aluseks võib olla nii tegevuse enda võimatus kui ka tegevusloa andmise võimatus. Kolleegium selgitas, et kuna hoonestusloa menetlust ei tohi isegi algatada enne riigi eriplaneeringu kehtestamist, on vara korraldada ka hoonestusloa taotlusele eelnevat keskkonnamõju hindamist.

Lisaks rõhutas Riigikohus, et olulise avaliku huviga objekti rajamise otsustus ja asukoha valik tuleb teha strateegilisel tasandil menetluses, mida juhib ja korraldab avalik võim. Õigus nõuda Eestis keskkonnamõju hindamise korraldamist ei saa kolleegiumi hinnangul tuleneda ka asjaolust, et Soomes on see hindamine juba algatatud. Kolleegium selgitas, et rahvusvaheline õigus sellist riigi kohustust ette ei näe.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, millega oli arendaja kaebus rahuldatud, ja jättis jõusse halduskohtu varasema otsuse, millega oli kaebus jäetud rahuldamata.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.