Kehvad tingimused pagulaste vastuvõtukeskustes võivad olla Euroopas sügeliste leviku põhjuseks, vahendas Soome väljaanne Helsingin Sanomat laupäeval.

Soomes pole täheldatud, et sügelised vastuvõtukeskustes eriti palju esineksid, ütles selle peale terviseameti peaarst Leif Lakoma.

Üksikjuhtumeid on samamoodi nagu igal pool mujal, lasteaedades või koolides. Lakoma ütles, et epideemiatest pole eriti teatatud.

Sügeliste olukord on Euroopa ülerahvastatud vastuvõtukeskustes viimastel aastatel halvenenud. Kitsastes oludes keskused toimivad kui „inkubaatorid ja sügeliste jaotuskeskused”, kirjeldab Helsingin Sanomat. Eriti hull on sügeliste olukord Lõuna-Euroopa vastuvõtukeskustes.

Aastatel 2016–2020 Kreekas läbi viidud uuringu kohaselt olid sügelised varjupaigataotlejate ja pagulaste seas number kolm terviseprobleem. Kokku avastati nende hulgas üle 13 000 sügeliste juhtumit.

Soomes on üsna vähe vastuvõtukeskusi. Eramajutust on palju ja vastuvõtukeskused on korteripõhised, toob Lakoma välja.

Sügeliste olukord Euroopas on kohutav, väidavad Briti väljaande Guardian intervjueeritud arstid.

Viimase 5–10 aasta jooksul on Euroopas suurenenud sügeliste diagnooside arv ja sügeliste-vastaste ravimite kasutamine. Täpsemalt sügeliste esinemist ei jälgita, ütleb Lakoma.

Info sügeliste nakatumise sagenemise kohta on soovituslik ja põhineb muuhulgas sügeliste ravimite kasutamise suurenemisel ning patsiendi individuaalset kontakti kõige paremini kirjeldavatel diagnoosikoodidel, mitte aga meditsiiniliselt kinnitatud sügeliste juhtudel.

Seda ei saa laboratoorselt jälgida ja teisest küljest ei nõua seda ka seadusandlus, ütleb Lakoma.

Sügelised on alati olemas olnud, ka Soomes, märgib Lakoma. Sügelistesse nakatumiste arv on ajalooliselt olnud erinev.

Nii nagu paljudel haigustel on muutused hooajalised, sõnab ta.

Miks siis sügelised Euroopas praegu levivad?

Pärast koroonapandeemiat on sagenenud füüsilised kontaktid, mis võivad mõjutada ka sügeliste levikut.

Sügelisi leidub kõikjal Soomes. Haiguse esinemise kohta Lakoma täpsemalt öelda ei oska, sest üleriigiliselt seda ei jälgita. Diagnooside arvu põhjal on sügelised sagenenud kogu Soomes.

Piirkondlikku erinevust selgelt märgata ei ole – muidugi on rohkem juhtumeid, kus inimesi on rohkem, ütleb Lakoma.

Sügeliste juhtumite sagenemisel on palju erinevaid põhjuseid. Üks neist on see, et sügelistevastase permetriini efektiivsus võib olla vähenenud.

Nahaarstid on kuulnud sõnumit, et see ei tööta nii hästi, vähemalt nende patsientidel. Loomulikult on kõigi sügeliste patsientide kohta järeldusi teha raske, ütleb Lakoma.

Rahvusvahelises uuringus on mõningaid tõendeid selle kohta, et permetriinravi ebaõnnestumised on suurenenud, kuid me ei tea täpselt miks, lisab ta.

Sügeliste ravi permetriiniga on vaevaline. Keha tuleb üleni määrida, aine peab mõjuma vähemalt 12 tundi. Nädala pärast tuleb ravi korrata. Samuti tuleb ravida lähiümbruse sümptomiteta inimesi ja puhastada keskkonda.

On palju asju, mis võivad ebaõnnestuda, ütleb Lakoma.

Ivermektiini on lihtsam kasutada tableti kujul, kuid seda saab ainult retsepti alusel.

Sügelisi pole mõtet häbeneda, rõhutab Lakoma. Igaüks võib selle saada, lisab ta.