Kaitseminister Bill Blair ütles, et Kanada on valmis saatma piiratud arvu sõjaväelasi Ukrainasse sealsete sõdurite väljaõpetamiseks, kui selline operatsioon toimub Venemaaga peetava sõja rindejoonest eemal.

Intervjuus väljaandele Star ütles Blair, et seda ideed arutati selle nädala alguses Pariisis, kus ta osales julgeoleku tippkohtumisel koos Kanada NATO liitlaste ja Ukraina kaastoetajatega.

Pärast kohtumist avaldas Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovi saata sõjaväelased Ukrainasse, tuues kaasa mitmeid avaldusi lääneliitlastelt, sealhulgas Kanadalt, kes laitsid maha idee saata sõjast räsitud riiki sõdureid.

Venemaa president Vladimir Putin hoiatas neljapäeval „traagiliste” tagajärgede eest Ukraina toetuseks sõjaväelasi saatvatele riikidele, sealhulgas ülemaailmse tuumasõja ohu eest.

„Meil on samuti relvi, mis suudavad tabada sihtmärke nende territooriumil, ja see, mida nad praegu soovitavad ja maailma hirmutavad, kõik see, mis tõstab reaalset tuumakonflikti ohtu, mis tähendab meie tsivilisatsiooni hävitamist,” ütles Putin Venemaa tippametnikest koosneval assambleel, vahendas Associated Press.

Kuid vaatamata Kanada deklaratsioonile, et ka Kanadal ei ole kavas paigutada Ukrainasse sõjaväelasi, väljendas Blair möödunud nädalavahetusel avatust saata sõjaväelasi osalema mittelahingulises rollis Ukraina sõdurite väljaõppes.

Kanada ja Ukraina vahel sõlmitud julgeolekuleping näeb samuti ette, et Kanada võib tulla Ukrainasse koolitustegevust läbi viia, „kui tingimused seda võimaldavad”.

„Seda tuleb teha üsna ettevaatlikult ja piiratud viisil, koolituse läbiviimiseks,” ütles ta Starile.

„Ma ei taha panna Kanada relvajõudude esindajaid lahinguteatri lähedusse, mis võiks tekitada arusaama, et me võtame lahingurolli mis tahes osas,” ütles ta.

Blair märkis, et Kanada sõjaväel on diplomaatilise personali kaitsmiseks riigis juba väike kohalolek ja on oma operatsiooni Unifier kaudu koolitanud tuhandeid Ukraina sõdureid, kuigi see missioon kandus Ukrainast välja teistesse riikidesse pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal oma täiemahulist sissetungi.

„Oleme ukrainlasi igal pool välja õpetanud, kuid ma arvan, et teatud määral tunnistati, et osa sellest väljaõppest on väljakutseid pakkuv, sest inimestel on raske Ukrainast välja saamisega,” ütles Blair, viidates sel nädalal Pariisis peetud kõnelustele.

„Seega (olid) mõned arutelud, et kas me saaksime seda teha tõhusamalt ja kas seda on võimalik teha Ukrainas?” märkis ta.

Blair ütles, et mõned riigid väljendasid muret, et sellist operatsiooni „võidakse pidada lahingurolliks, ja ma arvan, et valitses laialdane üksmeel, et see ei ole nii ja me ei tee seda.”

Pärast seda, kui Euroopa liidrid laitsid maha Macroni selle nädala ettepaneku saata sõdurid Ukrainasse, selgitas Prantsuse kaitseminister Sébastien Lecornu, et arutelud olid kooskõlas sellega, kuidas Blair neid kirjeldas: keskenduti sõjalisele väljaõppele või demineerimisoperatsioonidele, „mitte sõjaväelaste saatmisele Venemaa vastu sõtta.”

Ottawa ülikooli rahvusvaheliste suhete professor ja peaminister Justin Trudeau endine välispoliitiline nõunik Roland Paris ütles, et Ukraina läänepoolsed toetajad on püüdnud väita, et nad on just sellised – pigem toetajad kui aktiivsed osalejad sõjas Venemaaga.

Parise jaoks peaksid Kanada ja tema liitlased kaaluma Ukraina sõdurite koolitamise eeliseid ja riske. Nende hulgas on meie enda vägede sihikule sattumine või kogemata löök, aga ka küsimused selle kohta, kuidas Putin ja Kreml sellist missiooni tõlgendaksid, ütles Paris.

„Riskid on küsimärgid, sest see hõlmab hinnangut sellele, kuidas Vladimir Putin seda tajub,” ütles ta.

Kuid Paris väitis, et Lääs peab tegema rohkem Ukraina toetamiseks, kuna sõda on jõudnud kolmandasse aastasse ja Kiiev palub hädasti vajalikku sõjalist abi. USA tohutu abipakett on selle riigi seadusandlikus kogus seiskunud, samal ajal kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõuab relvade ja sõdurite nappuse tõttu rohkem laskemoona.

Zelenski ütles pühapäeval, et konfliktis on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit.

Vahepeal teatas Kanada, et on lubanud Ukrainale sõjalist abi anda 4 miljardi dollari ulatuses pärast seda, kui Trudeau sõlmis Zelenskiga 10-aastase julgeolekulepingu, mis sisaldab lubadust anda ainuüksi selleks aastaks 3 miljardit dollarit sõjalist ja majanduslikku abi.

Professor ja endine nõunik Paris ütles, et Ukraina suurim vajadus on suurtükimürskude, laskemoona ja relvade, näiteks õhutõrjerelvade järele.

„Väljaõpe on suurepärane, kuid see, mida me tegelikult peame tegema, on tarnida vahendid, mida ukrainlased vajavad Venemaa agressiooni eest kaitsmiseks,” ütles ta.